R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

President kutsus üles koguma hargmaist folkloori

Raimu Hanson
President kutsus üles koguma hargmaist folkloori
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
President Kersti Kaljulaid õnnitleb rahvaluule 
kogumispreemia pälvinud Merili Metsvahit.
President Kersti Kaljulaid õnnitleb rahvaluule kogumispreemia pälvinud Merili Metsvahit. Foto: Margus Ansu

​Nõnda nagu eelmised Eesti Vabariigi presidendid on juba traditsiooniks kujundanud, sõitis ka Kersti Kaljulaid oma esimesel ametiaastal Tartusse Eesti kirjandusmuuseumisse, et tunnustada rahvaluulekogujaid.

Preemia saajad

Maie Erik
Maie Erik Foto: Margus Ansu

Rahvaluule kogumise eest said presidendi preemia Haaslava valla Metsala talu elanik Maie Erik sisukate kaastööde eest rahvaluule arhiivile aastatel 2009–2016. Sama preemia sai Tartu ülikooli tudengite folkloristlike välitöökursuste juhendaja Merili Metsvahi materjalide korrastamise ja  arhiivi üleandmise eest aastatel 2001-2016. Presidendilt sai preemia ka Kuressaare elanik Maria Peep silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016.

Ühtlasi õnnitles president eluloovõistluse «EV 100. Minu elu ja armastus» peapreemia saajaid. Nendeks osutusid Mare Hallop, Annika Nellis, Evelyn Tõniste, Heino Trikkant ja Kadri-Liis Turton.

Eluloo- ja kaastööliste päeva aktuse sissejuhatuses mainis kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop president Kaljulaidi aastapäevakõnest käibesse läinud sõna kombe­­ruum, mis on keskne mõiste ka kirjandusmuuseumi vaatevinklist.

Maria Peep
Maria Peep Foto: Margus Ansu

Muuseume ja teisi kultuuriasutusi oma sõnavõtus meie kultuuri kestmisel väga oluliseks nimetanud Kersti Kaljulaid ütles eile, et komberuum on demokraatlik mõiste, komberuum kujuneb meie peas ja kodudes.

«Meid on 1,3 miljonit inimest siin Eestis, ja komberuum on meist igaühe asi,» lisas ta. «See töö, mida teie teete, peegeldab kahtlemata ka seda, kuidas meie kultuuriruum areneb, kuidas meie komberuum areneb. Sõna on see, mis loeb, mis kestab üle meie aja. Kirja pandud sõna annab meile kindluse, et need sõnad aitavad meid ja meie eelkäijaid mõista ka järeltulevail põlvkondadel.»

Hargmaine rahvapärimus

Rahvapärimusest ja selle talletamisest kõneldes nimetas president Kersti Kaljulaid muu hulgas majandusterminit hargmaine ettevõte – see on ettevõte, mis tegutseb mitmes riigis. «Me oleme hargmaine rahvas, oluline osa meist toimetab mujal ja me peame ka seda oma rahva loos hindama,» lisas ta. «Hargmaine eesti rahvas loob hargmaist folkloori.»

Siinkohal juhtis president tähelepanu sellele, et Brüsseli ja Luksemburgi eestlastelt saaks koguda palju folkloori, mis kindlasti väärib salvestamist ja talletamist. «On aeg kutsuda need suured kogukonnad kaasa,» ütles president Kaljulaid. «Ja ma arvan, et samamoodi on, mida salvestada ja jäädvustada ka Soome eestlaste kogukonnas.»

Hargmaiselt kogutud rahvapärimus võimaldaks presidendi arvamuse kohaselt kodueestlastel väliseestlasi paremini mõista. «Ja meie lapselapsed mõistaksid siis palju paremini meie aega, kui me talletaksime folkloori igal pool, kus on palju eestlasi,» ütles Kaljulaid.

Märksõnad
Tagasi üles