Sisukord
Arvamus
Postimees
08.04.2017
Eesti Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia pälvis Toivo Tulev Horoskoop Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu? (14) Dilbert Mälumäng Male Palju õnne Tagakülg Linnud-loomad tervitavad päikest Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Ajateenistusest kõrvalehoidja võib jääda juhtimisõiguseta Inimeste ükskõiksus võinuks Rakvere poisil elu maksta (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur IRLi «poistebänd» otsib poliitraketile uut kütust (21) Välismaa Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? (6) Ameerika kostitas Süüriat rakettidega Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? Terror tungis Stockholmi südalinna Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur Volkeri hinnangul andis Trump vajaliku signaali tegutsemisvalmidusest Trump pani USA-Vene suhted uutele alustele Trumpi punane joon andis mässulistele rohelise tule Vene ekspert: Vene õhutõrje ülem Süürias võidakse välja vahetada Arvamus Marti Aavik: immigratsioon ei ravi (5) Mart Kivastiku veste: viimane samurai Targemana tagasi Trumpi tõeline üllatus (2) Staarkriminaal (1) Moslemite vaenlane (4) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Juhtkiri: läänemaailm polegi hambutu (11) Postimees 1936. aastal: Tallinna lapsed suveks maale Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Nädala plaat. Kõige kaasaegsem muusika Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Sport Eesti alustas Monaco vastu hästi Eestlaste üürike reedene rõõm Seitseteist udust hetke Shanghais Kelly Sildaru – ajastu märk Eesti ja maailma spordis Postimees Splitis: kas tõstmise EMil paugutatakse ebainimlikke tulemusi viimast korda? Tarbija Kui labidas mulda läheb, hakka istutama AK Tänapäeva tehnoloogia ja suurte avastuste alustala: lainikud Peeter Langovitsi tagasivaade: tragöödia Halinga turvakodus Šariaadist, häbist ja naiseks olemisest (10) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist Galerii ja video: Aceh elab šariaadiseaduste raudses haardes (1) Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Et meist ei saaks hääletud uppujad pildi ilu nimel (1) Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Arter Filmiarvustus: Eneseotsingud Pariisi taeva all Horoskoop MängudeÖÖ: videomängu entusiasti kohustuslik ajaviide Ära treeni tühja! Mis on sinu trennitüüp? Autoklassik: Mercedes-Benz C63 AMG. Bassiga pikitud tenor Moevitamiinid meestele Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus unustab halva Naised maadlusmatil - õudus või vaatemäng? Isetehtud tsikkel - mehaaniline skulptuur Linnapuhkus Keilas Ilona Leib: kaotaks ennast võitjaks Uus suund maitsemaailmas: prügist tehtud road Paljud inimesed omavad koerateraapiast väärarusaama (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist

7 min lugemist
Seppo Zetterberg FOTO: Ago Gaškov

Mitte kunagi teoks saanud Eesti-Soome ühisriigi mõtet hellitasid saja aasta eest mitmed eesti ja soome vaimse ning poliitilise eliidi esindajad, kirjutab ajaloolane Seppo Zetterberg.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Soome ja Eesti ühenduste sümboliks kinnistus juba varakult «Kalevipojast» tuntud Soome sild. Just nüüd tundub aga nii, et Soome sild on taandumas uue arusaama, Soome tunneli ees. Aga veel enne, kui tunnel valmis saab, on põhjust meenutada mõtet Soome ja Eesti unioonist ehk kaksikriigist.

Juba Lydia Koidulal oli olemas selge visioon. Kui 1869. aasta esimesel üldlaulupeol osales kaks soomlast – Johannes Reinhold Aspelin ja Carl Gustaf Swan –, räägiti nendega «meie rahvaste ja keelte lähendamisest». Ja Kreutzwaldile kirjutas Koidula nii: «… me panime Soome sillale nurgakivi».

1870. aasta algupoolel kirjutas Koidula oma armastatud soomlasest sõbrale Antti Almbergile, et «Soomemaa on meil alati kui laiem ja suurem isamaa mieles ja südames». Almberg vastas lootvat, «et kord see päev koidab, mil Eesti ja Soome rahvas ühendatud, iseseisva rahvuskonnana võtab osa inimsuse suurest kultuuritööst!».

Ja kui 1881. aastal sai Soome Kirjanduse Selts 50-aastaseks, kirjutas Koidula oma kuulsa luuletsükli «Soome sild». Seal laulis ta lisaks kõigele muule: «Silla otsad ühendatud, / Kandes ühte isamaad» ja et «Issand ise jagab hinda, / Et meil kokku käivad teed!»

Romantiline ja luuleline Soome sild hakkas vähehaaval saama konkreetsemat sisu. Pärast 1905. aasta revolutsiooni end Soomes varjanud Konstantin Pätsi kaheosaline visioon «Soome-Eesti sild» ilmus Peterburi Teatajas 1909. aasta alguses. Päts kirjutas, et eestlastel pole teist lähemat kultuurrahvast kui soomlased. Soome ja Eesti vahel tuleks eriti edendada majandus- ja kultuurisuhteid. Näiteks pani Päts ette asutada soome-eesti pank ja korraldada ühiseid põllumajandusnäitusi.

Kultuuri alal peetaks ühiseid laulupidusid, eesti teatriseltsid esineksid soomlastele ja maade karskusseltsid võiksid tegutseda käsikäes, kujutles Päts. Kui tegutseks ajalehtede ühine uudisteagentuur, vabanetaks sellest, et eestlased ujuvad Soome olude tundmises vaimustuse udus ja soomlased õpivad kooliraamatutest, et eestlased on poolmetsik rahvas.

* Gustav Suitsu kaksikvabariik

Kui Venemaa olukord muutus sügisel 1917 üha kaootilisemaks, siis arvas pikalt Soomes elanud Gustav Suits, et Eesti peaks pürgima iseseisvuse poole ja samas moodustama uniooni Soomega. Esinedes novembris Soome Üliõpilaste Sotsiaaldemokratlikus Ühisuses, pani Suits ette, et Soome ja Eesti peaksid sõlmima riikide liidu ehk uniooni, kuid mitte looma liitriiki ehk föderatsiooni. «Omalt poolelt peame Soome–Eesti kaksikvabariigi teostamist nüüdses maailma seisukorras mõjusaks abinõuks kummagi maa rahvavõimu, iseseisvuse püüete ja hea käekäigu kindlustamiseks.»

Suitsu visiooni järgi oleks nii Eestil kui Soomel olnud oma asutav kogu, põhiseadus, parlament ja sisemised asutused. Ta uskus, et mõlemad riigid täiendaksid majanduslikus mõttes teineteist ja lisaks tugevdaks kaksikriik Soome ja Eesti kaitsevõimet. «Soome lahe ranniku ja rannikumere kuulumine sama realunioni piirkonda ning ühine maakaitse korraldus, kui niisugune peaks vajaduslikuks saama, hõlbustaks jälle suurelt kummagi ühenduslase iseseisvuse ja erapooletuse alalhoidmist sõja ja rahu ajal.»

* Martna vastu, Tuglas mõistvam

07.04.2017 10.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto