Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.04.2017
Eesti Mälumäng Horoskoop Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Turbasõda Kodasoos Palgamõrva plaani reetis Araka saadetud SMS (5) Tallinna vanalinnas prügi siiski vedamata ei jää Jõudu juurde saavad kiirreageerijad tutvustasid oma tööd Tartu kool vallandas õpilaste ees ropendanud õpetaja Kaljuste süüdistab EKRE juhte väärtuslike liikmete tõrjumises Eesti lühiuudised 6.04 Majandus Majanduskülje lühiuudised Kivid, mis maksavad kümneid miljoneid Hansson: eelarve miinusesse laskmine on ohtlik (14) Välismaa Prantsusmaa trotskistid astusid võitlustulle KOHALIK VAADE: Uus seadus võtab sihikule kuulsa Ungari ülikooli Ida-Saksa linn on võõraste suhtes skeptiline PERSOON: Noorest marurahvuslasest presidendiks Välismaa lühiuudised 06.04. Arvamus Raul-Allan Kiivet: Eesti tervishoid vajab 500 miljonit lisaraha (11) Martin Mölder: Kesk-Euroopa Ülikool Ungari riigi allakäigu hammasrataste vahel (13) Taavi Minnik: hirm – Putini liitlane (9) Raivo Vare: kas uus poliitiline mäng idanaabri juures? (1) Juhtkiri: valitsusel meri põlvini (2) Postimees 1933. aastal: 79 inimohvrit «Akroni» hukkumisel Kultuur Marko Mäetamm käib ajaga kaasas (2) Eesti Muusika Päevade sõnastik Sport UEFA president andis karmi hoiatuse NHLi boss: jäähoki võiks kavas olla suveolümpial Kümme katset ja kümme tuhat kurvi: Korsika ralli avab MM-sarjas asfaldihooaja Kuidas kohtunikud Sildaru ja tema konkurente ikkagi hindavad? Vormel-1 sarja uued omanikud tõttavad väikestele tiimidele appi Tallinn Tallinna vanalinnas prügi siiski vedamata ei jää Tartu Seakasvatajad puhusid elu sisse lihatööstusele Vastse-Kuustes Inimeseloomad ja autod rikkusid ilvese hommikueine Heldur Viires tabas piltide võtja teolt ja üllatus jääb ära Julged koolinoored võtsid ohjad üle ja asusid eakaaslastele tunde andma Päev Kaarsilla sulgemiseni: mis meid lähikuudel ees ootab? (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: hirm – Putini liitlane

2 min lugemist
Peterburi metroos aset leidnud plahvatus. FOTO: STR/AFP/Scanpix

See, mis toimus esmaspäeval Peterburis, on suur tragöödia. Kes ja kuidas terrorirünnaku korraldas, pole selge ning kogu loos on palju lahtiseid otsi. Võib aru saada neist, kes kahtlevad võimuesindajate esitatud versioonis. Kui Putin, Lavrov või Peskov teataksid, et kaks pluss kaks on neli, siis leiduks ikkagi inimesi, kelle käsi haaraks kalkulaatori järele. Pole midagi teha, Venemaal võimul olijate imidž on lihtsalt vilets.

Vene võimude seisukohalt kasulikke kokkulangevusi on mitu. Esiteks leidis rünnak Peterburis aset täpselt samal päeval, kui Vladimir Putin ise Peterburis viibis, võimaldades kogu loo pöörata tema edukaks PR-aktsiooniks. Teiseks toimus see ajal, kui üle Venemaa – muu hulgas Kaukaasias – protesteeritakse Putini, tema valitsuse ja tema loodud süsteemi vastu. Putini režiimil pole laiadele massidele Venemaal enam pakkuda ei majanduslikku ega ideoloogilist präänikut ning ka pseudopatriotismi ja suurvene hüsteeria käiguressurss on hakanud end ammendama. Peterburi terroriakt võimaldab Putinil ja tema lähikonnal kasutada hirmu, et hirmutada ja suruda ühiskonnas alla protestimeeleolu.

Kolmandaks terrorirünnaku rahvusvaheline foon. Kõik juhtus ajal, kui maailmameedias kritiseeriti Venemaa sekkumist Ühendriikide ja Euroopa siseasjadesse ning Venemaad nähakse mitme rahvusvahelise probleemi, ka Süürias toimuva põhjusena. Peterburi sündmuste valguses satub Venemaa tavalise islamiterrorismi ohvri rolli.

Kui küsida, kes on suurim kasusaaja Peterburi sündmustest, siis on see Putini režiim. Hirm on olnud Putini Venemaa oluline komponent ning ühiskond pole suutnud sellest seisundist viimase 18 aasta jooksul välja rabeleda. Algas kõik elumajade plahvatustest, millele on regulaarselt järgnenud uued ja uued plahvatused rahvarohketes kohtades, mis on aidanud ühiskonda terroriohuga pinges hoida. 1999. aastal töötas see suurepäraselt, kuid ei pruugi töötada praegu, kuna on palju neid, kes kahtlustavad, et võimude hirm ühiskonna ees ning terrorirünnakud on omavahel seotud.

Sellist seost ei teki kindlasti kõigil, kuid lõppkokkuvõttes pole see tähtis. Putini režiimi aluseks on viimase kahe kümnendi vältel olnud ühiskondlik kokkulepe: te ei topi oma nina poliitikasse ning vastutasuks saate nautida kõigi aegade kõrgeimat elukvaliteeti. Kuid see kokkulepe enam ei toimi.

Need, kes käisid veel mõni aeg tagasi kaks korda aastas Türgis puhkamas ja ostsid naisele auto, seda enam teha ei saa, samas kui need, kes ostsid varem iga aasta uue jahi, teevad seda ka praegu. Viimasel ajal üle Venemaa veerenud rahulolematuse on tekitanud olukord, mis riivab õiglustunnet, ja siin ei päästa seegi, kui Venemaaga liidetaks mitu Krimmi.

Seotud lood
05.04.2017 07.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto