Sisukord
Kunst
Postimees
08.04.2017
Eesti Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia pälvis Toivo Tulev Horoskoop Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu? (14) Dilbert Mälumäng Male Palju õnne Tagakülg Linnud-loomad tervitavad päikest Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Ajateenistusest kõrvalehoidja võib jääda juhtimisõiguseta Inimeste ükskõiksus võinuks Rakvere poisil elu maksta (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur IRLi «poistebänd» otsib poliitraketile uut kütust (21) Välismaa Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? (6) Ameerika kostitas Süüriat rakettidega Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? Terror tungis Stockholmi südalinna Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur Volkeri hinnangul andis Trump vajaliku signaali tegutsemisvalmidusest Trump pani USA-Vene suhted uutele alustele Trumpi punane joon andis mässulistele rohelise tule Vene ekspert: Vene õhutõrje ülem Süürias võidakse välja vahetada Arvamus Marti Aavik: immigratsioon ei ravi (5) Mart Kivastiku veste: viimane samurai Targemana tagasi Trumpi tõeline üllatus (2) Staarkriminaal (1) Moslemite vaenlane (4) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Juhtkiri: läänemaailm polegi hambutu (11) Postimees 1936. aastal: Tallinna lapsed suveks maale Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Nädala plaat. Kõige kaasaegsem muusika Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Sport Eesti alustas Monaco vastu hästi Eestlaste üürike reedene rõõm Seitseteist udust hetke Shanghais Kelly Sildaru – ajastu märk Eesti ja maailma spordis Postimees Splitis: kas tõstmise EMil paugutatakse ebainimlikke tulemusi viimast korda? Tarbija Kui labidas mulda läheb, hakka istutama AK Tänapäeva tehnoloogia ja suurte avastuste alustala: lainikud Peeter Langovitsi tagasivaade: tragöödia Halinga turvakodus Šariaadist, häbist ja naiseks olemisest (10) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist Galerii ja video: Aceh elab šariaadiseaduste raudses haardes (1) Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Et meist ei saaks hääletud uppujad pildi ilu nimel (1) Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Arter Filmiarvustus: Eneseotsingud Pariisi taeva all Horoskoop MängudeÖÖ: videomängu entusiasti kohustuslik ajaviide Ära treeni tühja! Mis on sinu trennitüüp? Autoklassik: Mercedes-Benz C63 AMG. Bassiga pikitud tenor Moevitamiinid meestele Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus unustab halva Naised maadlusmatil - õudus või vaatemäng? Isetehtud tsikkel - mehaaniline skulptuur Linnapuhkus Keilas Ilona Leib: kaotaks ennast võitjaks Uus suund maitsemaailmas: prügist tehtud road Paljud inimesed omavad koerateraapiast väärarusaama (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve»

1 min lugemist
Ajakirjanik Vallo Nuust näitab Eduard Wiiralt gravüüri «Põrgu» FOTO: Ove Maidla

Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve».

«Viljandi maastikus» on nii idüllilisust kui dramaatilist rahutust. Avaras monumentaalses panoraamis väljenduvad nii kunstniku kiindumus kodumasse, mõtisklused selle saatuse üle, mõtted oma loomingust ja elust kui ka jumalagajätumeeleolud. Vaatamata väsimusele, mida mitmekordistasid sõja vintsutused, tundis Wiiralt endas veel küllalt loomejõudu, mille kinnituseks on «Viljandi maastik» – üks tema tippteoseid. / --- / Väike ärevtõsiselt üles suunatud pilguga eesti tüdruk rätikus, rukkihakkidega põllu ja ähvardavalt mustendava taeva taustal, on lihtne ja selge sümbol, mistõttu «Virvest» kujunes üks kodu- ja väliseestlaste hulgas populaarsemaid töid.»

Nende sõnadega kirjeldab kunstiteadlane Mai Levin Eduard Wiiralti (1898–1954) 1943. aasta augustis-septembris Viljandimaal Uusnas Tamme talus valminud kahte graafikateost. Harva juhtub, et loodusobjekt saab seda kujutanud kunstniku nime ja et kujutatu (sh «Virve» portree) omakorda toimib sümbolina. «Wiiralti tamm» ehtis Eesti 10-kroonise rahatähe tagakülge. Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks 2008 emiteeris Eesti Pank hõbedat sisaldava 10-kroonise meenemündi. Alates Johann Kölerist eesti kunstnike viiendasse põlvkonda kuuluva Wiiralti varasem looming ei peegeldanud rahvuslikke motiive. 1925. aastal välisstipendiumi toel läbi Berliini ja Kölni lõpuks Pariisi jõudnud, jääb Wiiralt sinna 1939. aastani. Kodumaale naaseb ta 1939. aasta septembris, et uuesti siit lahkuda 1944, seekord jäädavalt.

Ometi, just need aastad tõid Eestis kaasa realistliku kujutusviisi süvenemise, mis aga ei vähendanud subjektiivse elemendi osatähtsust Wiiralti töödes, kirjutab Levin. Wiiralti rahvuslik paatos ei mõju õõnsalt. Tema kuulsaimate teoste, 1930–1932 valminud sürrealistlike «Põrgu» ja «Jutlustaja» kõrval antipoodsena mõjuvad «Viljandi maastik» ning «Virve», aga mõneti juba ka 1937 valminud «Lamav tiiger» oma valge kasega esiplaanil lülituvad kunstiteostena eesti kultuuri tüvitekstide nimistusse. 

Seotud lood
07.04.2017 10.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto