Sisukord
Arvamus
Postimees
08.04.2017
Eesti Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia pälvis Toivo Tulev Horoskoop Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu? (14) Dilbert Mälumäng Male Palju õnne Tagakülg Linnud-loomad tervitavad päikest Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Ajateenistusest kõrvalehoidja võib jääda juhtimisõiguseta Inimeste ükskõiksus võinuks Rakvere poisil elu maksta (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur IRLi «poistebänd» otsib poliitraketile uut kütust (21) Välismaa Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? (6) Ameerika kostitas Süüriat rakettidega Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? Terror tungis Stockholmi südalinna Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur Volkeri hinnangul andis Trump vajaliku signaali tegutsemisvalmidusest Trump pani USA-Vene suhted uutele alustele Trumpi punane joon andis mässulistele rohelise tule Vene ekspert: Vene õhutõrje ülem Süürias võidakse välja vahetada Arvamus Marti Aavik: immigratsioon ei ravi (5) Mart Kivastiku veste: viimane samurai Targemana tagasi Trumpi tõeline üllatus (2) Staarkriminaal (1) Moslemite vaenlane (4) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Juhtkiri: läänemaailm polegi hambutu (11) Postimees 1936. aastal: Tallinna lapsed suveks maale Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Nädala plaat. Kõige kaasaegsem muusika Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Sport Eesti alustas Monaco vastu hästi Eestlaste üürike reedene rõõm Seitseteist udust hetke Shanghais Kelly Sildaru – ajastu märk Eesti ja maailma spordis Postimees Splitis: kas tõstmise EMil paugutatakse ebainimlikke tulemusi viimast korda? Tarbija Kui labidas mulda läheb, hakka istutama AK Tänapäeva tehnoloogia ja suurte avastuste alustala: lainikud Peeter Langovitsi tagasivaade: tragöödia Halinga turvakodus Šariaadist, häbist ja naiseks olemisest (10) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist Galerii ja video: Aceh elab šariaadiseaduste raudses haardes (1) Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Et meist ei saaks hääletud uppujad pildi ilu nimel (1) Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Arter Filmiarvustus: Eneseotsingud Pariisi taeva all Horoskoop MängudeÖÖ: videomängu entusiasti kohustuslik ajaviide Ära treeni tühja! Mis on sinu trennitüüp? Autoklassik: Mercedes-Benz C63 AMG. Bassiga pikitud tenor Moevitamiinid meestele Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus unustab halva Naised maadlusmatil - õudus või vaatemäng? Isetehtud tsikkel - mehaaniline skulptuur Linnapuhkus Keilas Ilona Leib: kaotaks ennast võitjaks Uus suund maitsemaailmas: prügist tehtud road Paljud inimesed omavad koerateraapiast väärarusaama (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Trumpi tõeline üllatus

2 min lugemist
Donald Trump FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Sel nädalal jõudis Süüriast maailma meediasse järjekordne kaader, mida võiks oma traagilisuses ikooniliseks nimetada: 29-aastane mees hoiab süles oma kaksikutest lapsi, kelle silmad on kinni ja jume kaame, sest nad on režiimi keemiarünnakus koos oma ema ja veel mitmekümne inimesega elu kaotanud.

Edasised sündmused rullusid lahti juba tuttavlikku rada pidi: lääneriigid näitasid näpuga süüdistavalt Süüria presidendi Bashar al-Assadi poole, Süüria aga lükkas kõik etteheited tagasi. Tema liitlane Venemaa tuli aga välja versiooniga, et surmav närvigaas jõudis ohvriteni, sest režiimi õhulöök oli tabanud terroristide ehk siis al-Assadi vastaste keemiarelvatehast.

See kõik on tuttav juba 2013. aasta augustist, mil varajastel hommikutundidel taevast sadanud raketid kandsid Damaskuse eeslinna samuti sariini. Surma saanud inimeste kohta pole tänapäevani täpseid andmeid, kuid eri hinnangute järgi võis toonane ohvrite arv ulatuda mõnesajast paari tuhandeni. Just siis levisid esimest korda üle maailma ka kauaks meelde süüvivad jäädvustused krampides tõmblevatest inimestest, kes kaotanud kontrolli oma keha üle, ning surnud lastest, kel suud vahused ja pupillid suurenenud.

Eile meenutati korduvalt USA presidendi Barack Obama sõnu, et keemiarünnakud tähendavad punase joone ületamist Süürias, ning sellele järgnenud sündmusi 2013. aastal, kus sõjalist sekkumist ei toimunud, Venemaa vahendusel andis al-Assad lubaduse varudest loobuda ning siis hakati neid hävitamise eesmärgil Süüriast minema toimetama. USA väljaanne New York Times möönis eile, et nagu nüüd näeme, ei saadud sellega hakkama.

2013. aasta on pidepunktiks, millega Trumpi värsket käiku võrreldakse – ning paljuski jääb Süüria ründamise Kongressi hääletusele saatnud Obama siin vähemalt tormakuselt alla. Tõe huvides tuleb mainida, et juba toona aktiivselt Twitterit kasutanud Trump oli 2013. aastal Süüria asjadesse sekkumise vastu ja väljendas seda oma paljudes säutsudes. Samas avaldas ta samal perioodil muidugi ka arvamust, mida vampiirifilmi «Videvik» staarid oma suhtega ette võtma peaksid.

Trump on laialt tuntud oma vastuolude poolest, samuti on tema toonastel hinnangutel vähem kaalu seetõttu, et neid tegi edev ärimees, mitte USA president.

Lisaks ei tundunud Trump selle nädalani Süüria ja selle tuleviku üle ülemäära palju mõtlevat. Erinevalt eelmisest välisministrist John Kerryst, kes tegeles aktiivselt Süüria rahuprotsessiga, teatas Trumpi välisminister Rex Tillerson alles hiljuti, et al-Assadi tuleviku üle peaksid otsustama süürlased ise. Samasugust, osasid vabariiklasi raevu ajanud leiget suhtumist oli Trump välja näidanud veel sel teisipäeval, öeldes, et Süüria keemiarünnakus on süüdi Obama.

Väljaanne Washington Post esitas eile hüpoteesi, et võib-olla oligi just senati vabariiklaste karm kriitika see, mis pani Trumpi meelt muutma. Samad vabariiklased reageerisid teatele õhulöögist heakskiiduga ning tunnustavaid õlalepatsutusi said nad eile paljudest maailma riikidest, ka Eestist.

Julgest otsusest hoolimata tekib küsimus, mis saab edasi. Osa analüütikuid arvab, et tormakuse poolest tuntud Trump – kes erinevalt Obamast ei hakanud eilse rünnaku jaoks Kongressi heakskiitu küsima – unustab ilusad beebid, kes gaasirünnakus lämbusid, ja läheneb tuulispasana mõnele järgmisele lahendust vajavale teemale. Mõningaid analüütikuid muudab murelikuks aga kergus, millega Trump paistis muutvat oma seisukohta, mis paistis üsna põhimõtteline. Kui see läks käiku Süüria puhul, siis miks mitte ka edasipidi?

Omaette küsimus on aga Venemaa, sest Süüria sõjabaasides tegutsevad ka Vene sõjaväelased. Eilses hoolikas rünnakus ükski venelane surma ei saanud, sest Moskva nurinast hoolimata oli neid siiski kaks tundi varem enne löögi andmist ette hoiatatud. Kuid kui tegu on esimese käiguga pikemaajalisest projektist, ei saa seda tagada. Ka pole teada, kuidas otsustab USA õhulöögile reageerida Süüria režiim ning milline saab olema Venemaa pikaajalisem reageering.

Seotud lood
07.04.2017 10.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto