T, 4.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu?

Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 14
Näide toimikust, mida lätlased analüüsisid.
Näide toimikust, mida lätlased analüüsisid. Foto: Erakogu

Lätis Valmieras asuva Vidzeme Kõrgkooli rektor Gatis Krūmiņš avastas nõukogudeaegsed raamatupidamisdokumendid, mis tema sõnul murravad lõplikult müüdi, justkui oleks nõukogude võim Baltimaadesse kõvasti investeerinud. Seda kasutab Venemaa oma propagandas praeguseni, väites, et okupatsioon polnud muu kui Baltimaade kuldajastu, mil Nõukogude Liit ehitas oma rahaga siin üles sadamaid ja tööstusi.

«Me olime näinud nende toimikute pealkirju, aga me ei olnud vaadanud nende sisse,» ütles ajaloolane Krūmiņš, kes avastas dokumendid 2014. aastal Läti keskpanga arhiivist ning rahvusarhiivist teadustööd kirjutades. Nõukogude Liidu keskpanga raportitest sai ülevaate liidu ja liiduriikide eelarvest ning kuludest.

Ta analüüsis oma meeskonnaga läbi 45 aasta jagu aruandeid, mis pärit aastatest 1946 kuni 1991. Iga aasta kohta oli umbes tuhat lehekülge.

Kui üldine müüt oli, et NSV Liit kandis hoolt inimese ja tema sotsiaalsete vajaduste eest ning investeeris liiduvabariikidesse, siis tegelikult kulus enamik raha sõjaväele ning teiste liiduriikide subsideerimisse.

«Siin ongi veenvalt näha, mis olid Nõukogude Liidu prioriteedid,» ütles Krūmiņš.

Märksõnad
Tagasi üles