Sisukord
Arvamus
Postimees
08.04.2017
Eesti Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia pälvis Toivo Tulev Horoskoop Teadustöö või soov panna okupandile vastu lõugu? (14) Dilbert Mälumäng Male Palju õnne Tagakülg Linnud-loomad tervitavad päikest Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Ajateenistusest kõrvalehoidja võib jääda juhtimisõiguseta Inimeste ükskõiksus võinuks Rakvere poisil elu maksta (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur IRLi «poistebänd» otsib poliitraketile uut kütust (21) Välismaa Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? (6) Ameerika kostitas Süüriat rakettidega Kuidas reageeris maailm Donald Trumpi otsusele rünnata Süüria režiimi? Terror tungis Stockholmi südalinna Toomi välispoliitiline soolo tekitas pahameele (1) Riidepoe keldrisse varjunud eestlanna: hirm on väga suur Volkeri hinnangul andis Trump vajaliku signaali tegutsemisvalmidusest Trump pani USA-Vene suhted uutele alustele Trumpi punane joon andis mässulistele rohelise tule Vene ekspert: Vene õhutõrje ülem Süürias võidakse välja vahetada Arvamus Marti Aavik: immigratsioon ei ravi (5) Mart Kivastiku veste: viimane samurai Targemana tagasi Trumpi tõeline üllatus (2) Staarkriminaal (1) Moslemite vaenlane (4) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Juhtkiri: läänemaailm polegi hambutu (11) Postimees 1936. aastal: Tallinna lapsed suveks maale Kultuur Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Nädala plaat. Kõige kaasaegsem muusika Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Kiek in de Kök: ühe fotonäituse lugu Äärmuslik ja mõjuv Marina Abramović (1) Sport Eesti alustas Monaco vastu hästi Eestlaste üürike reedene rõõm Seitseteist udust hetke Shanghais Kelly Sildaru – ajastu märk Eesti ja maailma spordis Postimees Splitis: kas tõstmise EMil paugutatakse ebainimlikke tulemusi viimast korda? Tarbija Kui labidas mulda läheb, hakka istutama AK Tänapäeva tehnoloogia ja suurte avastuste alustala: lainikud Peeter Langovitsi tagasivaade: tragöödia Halinga turvakodus Šariaadist, häbist ja naiseks olemisest (10) Tiit Kändler: inimkonna põhihäda – kohastumatus ülimuutustega (7) Seppo Zetterberg: mõte Soome ja Eesti kaksikriigist Galerii ja video: Aceh elab šariaadiseaduste raudses haardes (1) Eesti kultuuri täheatlas: «Wiiralti tamm» ja «Virve» Et meist ei saaks hääletud uppujad pildi ilu nimel (1) Vikerkaar loeb. Jumala loomine inimese näo järgi Aja auk. Elu noateral Hea mõte liiga paljude sõnadega Arter Filmiarvustus: Eneseotsingud Pariisi taeva all Horoskoop MängudeÖÖ: videomängu entusiasti kohustuslik ajaviide Ära treeni tühja! Mis on sinu trennitüüp? Autoklassik: Mercedes-Benz C63 AMG. Bassiga pikitud tenor Moevitamiinid meestele Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus unustab halva Naised maadlusmatil - õudus või vaatemäng? Isetehtud tsikkel - mehaaniline skulptuur Linnapuhkus Keilas Ilona Leib: kaotaks ennast võitjaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: läänemaailm polegi hambutu

2 min lugemist
USA armee fotod raketirünnakust Süüriale. FOTO: AP/Spuntik/Scanpix

Raketirünnak Süüria diktaatori al-Assadi keemiarelvadega tegelenud lennuväebaasi vastu osutab igaühele, et USA uue presidendi administratsioon võib olla väga otsustav ja kiire vastane.

Donald Trumpi senised jutud koostöö tegemisest Venemaaga võitluses Daeshiga ja retooriline leplikkus al-Assadi võimule jäämise suhtes said ootamatult kiire lõpu. Läbi on ka Obama ajastu, ja seda teisel kombel, kui oleks võinud eeldada. Trumpi kampaania ja mitmete seniste kõnede järgi oleks võinud eeldada maailma asjadest tagasitõmbumist. Ka väiksemat tähelepanu inimõigustele ja suuremat suurriikidevahelistele diilidele. Ometi ei ole Trumpi administratsioon nii käitunud, mida tõendab ka raketirünnak.

Aga see on üksiti veel osutus ja meeldetuletus terve rea nähtuste kohta. Esimene neist on ÜRO Julgeolekunõukogu hambutus, mida probleemide korral on ikka ja jälle ka kriisiks nimetatud. Tegelikult ei ole see aga mõistagi ühekordne kriis, vaid tuleneb sellest, kuidas ÜRO süsteem on üles ehitatud.

Asjades, kus suurriikide huvid ja eesmärgid põrkuvad, jääb kahjuks kõrvale see, mis kohapeal toimub ja millised on inimeste kannatused. Nii on olnud ka Süüria kodusõja puhul, kus Venemaa kasutab oma vetoõigust selleks, et kaitsta diktaator al-Assadit. Mõistagi, samal põhjusel on julgeolekunõukogu hambutult pealt vaadanud Venemaa tegevust Süürias. Ka tsiviilelanike ja koguni haiglate pommitamist ning isegi ÜRO humanitaarabi kohale toimetamise takistamist.

Seepärast polnud ka sel nädalal, pärast keemiarünnakut tsiviilelanike vastu Süürias, realistlik saada julgeolekunõukogult heakskiitu al-Assadile vastu astumiseks, ehkki rahvusvaheline üldsus seda kahtlemata ootas. Nii ongi USA raketirünnak küll sisuliselt õigustatud ning «asjakohane ja vajalik», nagu ütles välisminister Sven Mikser.

Ent siiski ei toetunud raketirünnak ÜRO Julgeolekunõukogu otsusele, mis oleks selle ka kõigi jaoks ühemõtteliselt seaduslikuks teinud. Loomulikult võimaldab see Venemaal, al-Assadil ja Iraanil seletada, millise halva teoga on tegemist – kuigi tegu oli rünnakuga selgelt sõjalise objekti pihta. Jättes samas mugavalt kõrvale kõik koledused, mida nad ise on Süürias tsiviilelanike kallal korda saatnud.

See osutab ja tuletab taas meelde, et nii rahvusvahelise õiguse kui inimõiguste jõustamiseks reaalse maailma olukordades on paraku tarvis jõudu, sest diktaatorid ise ei taandu rahvusvahelise õiguse sõna ees. Nagu näitab meile nii Süüria kui ka sõda Ukrainas.

Kahjuks ei kaitse vabadust ja inimelusid mitte ÜRO harta ja julgeolekunõukogu, vaid siiski reaalne jõud ja otsustavus vastu hakata. Loomulikult ei tähenda üks raketirünnak iseenesest pööret Süüria kodusõjas, ent see on kahtlemata märgilise tähendusega, ja seda mitte üksnes Süüria olukorrale mõeldes.

Seotud lood
07.04.2017 10.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto