Sisukord
Arvamus
Tänane leht
11.04.2017
Eesti Rakvere pagulaspere lahkus Saksamaale (12) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Keskerakondlik Loksa venitab ühinemisega viimseni Horoskoop Vestlusi Loksal ja väljaspool Loksat Korb nimetab küladelt 30 000 euro nõudmist kiusuks Haiguspuhangu Lihulas põhjustas ilmselt noroviirus Pärnu rannas valmistutakse suplushooajaks Rakverele linnale keelduti näitamast salvestisi peksmisest (2) Majandus Tartu Ülikooli raamatukogu ehitusvaidlus jätkub kohtus Eesti majanduse lühiuudised Vanametalliäri vaikne hääbumine Välismajanduse lühid Kiire majanduskasv algab umbes viie aasta pärast (3) Välismaa Soome kohalikud valimised võitis Koonderakond Välismaa lühid Orbán üritab meedia üle võimu haarata Endine Leedu maffiapealik peatas äri Valgevenes Feministid asendasid Helsingis kommunistid Arvamus Rein Veidemann: Mart Helmel pole õigus (7) Juhtkiri: terroristi portree (13) Mihkel Mutt: teeme kartulikoored jälle suureks (6) Marianne Mikko: triibuline samm Idast Põhjalasse (9) Aadu Must: eestlaste linn Peterburi (1) Postimees 1996. aastal: levib kuuldus Karl Kortelaineni nõustamistegevusest Vene Riigiduumas Kultuur Henrik Kalmet: Tallinna Linnateatri bränd on tugevam kui sisu (6) Sport Kalev/Cramo tegi Tarvaga asjad kiirelt selgeks Rakvere oma kodus Tartut finaali ei lubanud Sõudjad proovivad MK-etapil ning kahe- ja neljapaatidel uusi koosseise Kas näeme Reali ja Barcelona ajastu viimaseid hingetõmbeid? (1) Imeline Westbrook kirjutas end NBA ajalukku Tarbija Haruldasi NET-kasvajaid esineb üha sagedamini Tartu Iga nädal põlevas Hiinalinnas hävis jälle kümmekond ehitist (1) Rannas kihab elu, aga käimlatest pole haisugi Väike Vine avab taas uksed. Nüüd jõe ääres (4) Orienteerujad jooksevad ringi nii laanes kui linnas Kitarrist andis välja vanamoodsa kasseti Mine metsa ja karju seal! Aga mis mets sellest arvab? (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: Mart Helmel pole õigus

2 min lugemist
Emeriitprofessor Rein Veidemann. FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Nädalavahetusel EKRE kongressil peetud kõnes ütles partei esimees Mart Helme  muu hulgas, et kultuuriga seoses räägitakse meil ainult rahast, lisades: «Kui võrdleme 22 aastat esimest Eesti Vabariiki ning 25 aastat praegust vabariiki, siis näeme, et viimase 25 aasta kultuurisaavutused on pehmelt öeldes tagasihoidlikud.»

Minu kaasteeline, ajalooharidusega Mart Helme teab väga hästi, kui libe tee on võrrelda ühtesid ajajärke vastanduvalt teistega. Ei olnud ju nii, et sõdadevahelises Eesti Vabariigis poleks kultuuri puhul rahast räägitud, aga nüüd ainult räägitaksegi! Kuidas üldse mõõta neid rääkimisi? Friedebert Tuglas tõstatas kultuuri riikliku toetamise küsimuse juba 1919. aastal (artikkel «Kirjanikkude palgaküsimus» ilmus 1920). Tammsaare kirjutas mitmes artiklis vaimse töö alahindamisest, näiteks «Vaimline töö hädaohus» (1922), «Iseenda ja teiste meelejahutuseks», «Eraomandus kirjanduses» (1924).

Sõnavõtus «Kultuurist ja muist niisugustest asjust» (1924) kirjutab Tammsaare: «Imelik! Kui räägitakse meie vaimlisest kultuurist, siis toonitavad kõik /.../ aina rahvuslikku omapärasust. Sporti kogu tema rekorditega peetakse kultuuriks (Kultuurkapitali seadus!), aga tema suhtes pole keegi omapärasust nõudnud.»

Tammsaare polnud poliitik ega pidanud võitlema enda ja oma erakonna toetajate tähelepanu eest. Kultuurkapitali loomise järelgi 1925 puhkesid tülid toetuste saamise või saamata jäämise pärast, mille taustaks oli muuhulgas ka põlvkonnavahetus.

Mis aga puutub kultuurisaavutuste võrdlemisse 1920.–30. aastatel ja 1991–2017, siis nõustuksin mööndustega üksnes kirjandusliku poole pealt. Jah, uut «Tõde ja õigust» pole. Aga on ometi sellega täiesti võrreldav Mats Traadi 12 jaos kirjutatud ja nelja mammutköitesse mahutatud «Minge üles mägedele» (1979–2010), millest suurem osa valmis just taastatud Eesti Vabriigis.

Jah, uusi arbujaid pole, aga (püsi)väärtuslikku luulet on küllaga. Ja on ka teoseid, mis kuuluvad n-ö paradigmavahetusse, nagu Tõnu Õnnepalu «Piiririik» (1993) – akadeemik Jaan Unduski sõnul fenomenaalne tekst! Ja on Hando Runneli koostatav/toimetatav, riigi  rahastatud «Eesti mõttelugu».

Mõnda asja pole kolleeg kultuurilisse võrdlusse üldse asetanud, nagu näiteks filmikunst, mis 1920.–30. aastatel oli alles lapsekingades. Ja süvamuusika – eesti kultuuri tõeliseks visiitkaardiks tõusnud kunstiliik! Tormis, Pärt, Tüür, Sumera, Kangro jpt! Või siis eesti teater kui samal kõrgusel viljeldav kunstiliik! Kõik ühtlasi rohkelt riigi toetust pälvinud valdkonnad, rääkimata kultuuriajakirjandusest.

Ei, mu hea kaasteeline Mart Helme sõidab kinnisilmi mööda sellest, mis lausa paiskub silmi, sest mitte kunagi varem pole eesti kultuur õitsenud sellise lopsakusega nagu uuel aastatuhandel. Saan muidugi aru, et kihutuskõnes ei säästeta värve! Aga ärgu tehtagu seda madallennult või n-ö puusalt tulistades.

Seotud lood
10.04.2017 12.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto