Postimees 1932. aastal: Hindenburgi võit, kuid Hitler võitis veelgi hääli juurde

Weimari vabariigi president Paul von Hindenburg ja Adolf Hitler 1933. aastal Berliinis. FOTO: SCANPIX

Berliinist, 11.aprillil. Hindenburg sai Saksa vabariigi presidendi valimistel sedakorda absoluutse enamuse. Esialgse ametliku kokkuvõtte järele on hääli saanud: Hindenburg 19 359 642, Hitler 13 417 460 ja Thaelmann 3 708 388. Üldse on hääli antud 36 491 694.

35 valimisringkonnast on Hindenburg saanud absoluutse enamuse 22-s. Seitsmes ringkonnas on Hindenburgil relatiivne enamus. Hitler on saanud absoluutse enamuse Pommeris ja relatiivse enamuse viies ringkonnas.

Lõuna- ja Lääne-Saksamaa on kindlasti toetanud Hindenburgi, kuna Hitleri jõud on tugevnenud Põhja- ja Ida-Saksamaal. Kommunistid pidasid oma Thaelmanni kandidatuuri lootusetuks ja ei läinud nähtavasti selle pärast valimiselegi. Thaelmanni parem tulemus oli nagu varemgi Berliinis.

Valimised möödusid sedakorda üldiselt rahulikult. Tõsisemaid kokkupõrkeid oli kahes kohas. Hamburgis oli tulevahetus kommunistide ja rahvussotsialistide vahel, kusjuures üks inimene sai surma ja mitu haavata. Valimispäeva eelõhtul oli tõsisem kokkupõrge Herringenis (Westfaalias). Umbes 100 liikmeline kommunistide jõuk tungis kallale umbes 60 «Riigilipu» organisatsiooni liikmele, kes olid valimissedeleid välja jagamas. Kommunistid peksid oma vastaseid aiateivastega, millele olid naelad sisse löödud, ja lasksid mõned paugud. Kaks isikut sai elukardetavalt haavata. Berliinis vangistati valimispäeval 106 rahvussotsialisti ja 78 kommunisti. Suurem osa neist vabastati hiljem.

12.04.1932

11.04.2017 13.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto