Sisukord
Kultuur
Postimees
25.02.2020
Siim Kallas näeb üha enam vajadust Eesti lobiregistri järele (6) Eesti Tallinn taastab Loodearmee kalmistu kabeli (1) Pärnus ja Haapsalus jäi kriisist meeter puudu Pidupäev koidust ehani Ilmalinnu valvsa pilgu all ole vaba kui lind Majandus Sajandi suurkuju võimas jalajälg Kinnisvaraäris läks «vanade sõprade» vahel jälle naginaks Läti viinaralli elab, kuid «pidu» on kõvasti lahjem Välismaa Itaalia viirusekolle teeb ülejäänud Euroopa murelikuks KOHALIK VAADE ⟩ Transnistria armee kohtleb nekruteid jõhkralt FOTOD ⟩ Trumpi tervitati Indias palvete ja raevuga Arvamus Juhtkiri: poliitiline riiginaine (13) Toomas Toomsalu: isevoolav särtsusõit (1) Kersti Kaljulaid: millega sa tegeled, armas riigikogu? (4) PRESIDENDI KÕNE ⟩ Annika Laats: Vargamäe Andrest töö õnnelikuks ei teinud (2) PRESIDENDI KÕNE ⟩ Vahur Kersna: president kui vanem õde (6) Meie Eesti Erkki Koort: kas majandus vs julgeolek? Erkki Koort: Eesti ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus Hiina draakon ja 5G-võrk (1) Erkki Koort: tellimus majandusluureks Kultuur Ilmalinnu valvsa pilgu all ole vaba kui lind «Kui pole kujutlusvõimet, siis ei sünni midagi uut» Sport Kriisa debüüt kinnistas uue põlvkonna tulekut Baltalt hooaja avastart, tõkkesprinterid jõudsid rekorditele lähedale Tervis Viljatus puudutab iga viiendat Eesti peret Tartu Kuus silmapaistvat tartlast pälvisid tunnustuse Käsmu kriidist lühtri turgutavad üles Tartu restauraatorid Remondi tõttu muutuvad rongide sõiduplaanid Taskusse tuleb veel üks sissepääs Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eesti kultuuri täheatlas: Põrgu – Maa – Taevas – elufilosoofiline tõlgendus

1 min lugemist
Rein Veidemann esitles Pärnu Keskraamatukogus uusi teoseid. FOTO: Madis Sinivee

«Need paradoksid, millega Jürka püüab vestluspartnerile vastu mängida ja millega Tammsaare asub suure antinoomia kallale, pärinevad huvitaval kombel eksistentsiaalsest vallast. Need näitavad, et selles oma viimases suurteoses esindab Tammsaare elufilosoofia otsustavas punktis eksistentsialismi seisukohti. Seegi tõestab, et Tammsaare püsis Euroopa avangardi ridades oma elu lõpuni. Eksistentsialismi hiilgeaeg oli tulekul.»

Tellijale
Jutt on muidugi Tammsaare kui kirjaniku luigelaulust, romaanist «Põrgupõhja uus Vanapagan» (1939), seegi ühelt poolt  talupojaromaan, nagu «Tõe ja õiguse» esimene ja viies osa, teisalt aga võimas allegooria maapealse õnne võimalikkuse, tööga lunastatuse läbi õndsaks saamise luhtumisele ning metatasandil, Hea ja Kurja antinoomiale. Tsitaadi autoriks on saksa keele- ja kirjandusteadlane, Baltikumi kirjandustest monograafia kirjutanud ning ka Tammsaare teoseid saksa keelde tõlkinud Friedrich Scholz (1928–2016). Tammsaare paradokside väljendusvormide seesugune käsitlemine – artikkel ilmus saksa keeles 1980. aastal – oli Tammsaare loomingu puhul esmakordne.
Sinnamaani valitses enamasti «Põrgupõhja» sotsiaalkriitiline tõlgendus. Eestis endas avanes võimalus näha Tammsaares elufilosoofi teatri suursündmuseks saanud Jaan Toominga «Põrgupõhja» lavastuses 1976. aastal. Paradoksiga, aga järgnevaid kataklüsme prohvetlikultki aimavalt lõpeb «Põrgupõhja» epiloog: Vanapagan on jälle Peetruse juures ja uurib, kas otsus tema õndsaks saamise üle on juba tehtud. Peetrus saab teda lohutada üksnes lootusega, et «ehk saad ometi õndsaks, nii et võid põrgut edasi pidada».
22.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto