E, 28.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vestiga või vestita, selles on küsimus

Risto Mets
Vestiga või vestita, selles on küsimus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Varnja kordoni piirivalvur Olav Ojasaar näitab mõnikümmend eurot maksvaid krae tüüpi päästeveste, mida on mugav kanda ka kalastajal. Ehkki seadus vesti olemasolu väiksemates paatides ei nõua, peab ta selle kandmist enesestmõistetavaks.
Varnja kordoni piirivalvur Olav Ojasaar näitab mõnikümmend eurot maksvaid krae tüüpi päästeveste, mida on mugav kanda ka kalastajal. Ehkki seadus vesti olemasolu väiksemates paatides ei nõua, peab ta selle kandmist enesestmõistetavaks. Foto: Kristjan Teedema

Ehkki suurem osa Emajõe vesikonnas ja Peipsil liiklevatest paatidest on D-kategooria alused ja päästevestide kandmine ning GPS-seadmete olemasolu pole nendes kohustuslik, soovitab piirvalve need vahendid igal juhul hankida ja neid kasutada. Eelkõige iseenda ohutuse pärast

D-kategooria alus on selline paat, millel on mootorivõimsust 25 kW ehk 32,5 hobujõudu. Teadupärast kasutab enamik veeliiklejaist kuni 30-hobujõulist mootorit, sest kuni selle võimsuseni ei pea sooritama väikelaevajuhi eksamit. Samal ajal võib sellise paadiga põrutada Peipsil kuni üheksa kilomeetri kaugusele.

Juhtub lihtsalt

Märksõnad
Tagasi üles