Sisukord
Loodus
Postimees
17.04.2017
Eesti Mälumäng Ajateenistuseks põduratele terendab tsiviilajateenistus (36) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne FSB tutvustab Raivo Susile tõendeid tema vastu (3) Transiidifirmad: Venemaa ei kasuta meid ära Tagakülg Esikülg 17. aprill Juubeliaasta sai avalöögi Majandus Transiidifirmad: Venemaa ei kasuta meid ära Välismajanduse lühid Kohus mõistis Elronilt välja üle poole miljoni Eesti majanduse lühiuudised Sester nopib pandimaksuga sendi, euro jätab vedelema (4) Maailmas käib IPO-buum (1) Pangandust ootab ees maavärin Välismaa Põhja-Korea andis ebaõnnestunud vastulöögi Türgi otsustas sultaniriigi kasuks Arvamus Ahto Lobjakas: Eesti haridussüsteem peab revolutsiooniga kaasa minema (30) Juhtkiri: kõik noored mehed riiki teenima? (15) Tiiu Kuurme: Eesti ühiskond elab totalitarismi varjus (14) Henrik Roonemaa: lapiku maa lapsed Evelyn Kaldoja: Eesti ei pea esimesena tormama (5) Kultuur Ärge lammutage vana teatrit veel (1) Rohkemat kui lihvitud liigutuste hukatuslik rutiin Sport Trans üllatas kodus Kaljut Spordi lühiuudised Raske töö lõi Kontaveidi tähe taas särama Vaimujõu puudumine maksis Tartule valusalt kätte Vettel tõstis punased taas esikohale, Alonso lõputu õudus jätkub Nõlvak ja Tiisaar jõudsid esimese tähiseni Tarbija 3D-printeriga loodusimet päästma Teaduskülje lühiuudised Tartu Jüri Ginter: miks peaksid tartlased hääletama valdadega liitumise vastu? (2) Ootamatud üleujutused sundisid veevärki püstitama oma ilmajaama (3) Tükeldatud mees leidis koha toomkirikus ja ka näitusel Rõngu ajalooline rahvamaja ehiti kodukandi värvidesse Supilinnas käib juba aastaid öine saiategu Tartu muuseumid ERMi-järgses maailmas Meelelahutus Koomiks Sudoku

3D-printeriga loodusimet päästma

2 min lugemist
Pleekiv Suur Vallrahu. FOTO: Ed Roberts / AFP / Scanpix

Korallrahud on ühed kõige hapramad biosüsteemid kogu maailmas. Tegemist on kooslusega, mis suudab edukalt toimida vaid väga kindlates oludes, millest üks olulisemaid on temperatuur: kui merevee temperatuur tõuseb üle teatud taseme, hakkavad korallid pleekima ja surema.

Tellijale Tellijale

Ennustatakse, et selle sajandi lõpuks ähvardab väljasuremisoht juba kõiki maailma korallrahusid. Möödunud nädalal maailma suurimat, Kirde-Austraalia rannikul asuvat Suurt Vallrahu uurinud teadlaste sõnul kaotas see loodusime eelmisel aastal ligi neljandiku oma elusatest korallidest ning tänavu võib oodata ligi sama suurt suremust.

Kui mullune pleekimine tulenes eriti kuumast El Niño aastast, siis 2017. aasta on juba «tavaline» aasta, ent siiski piisavalt soe, et põhjustada massilist suremist, vahendas ajakiri New Scientist. Tegemist on neljanda mass-pleekimisega pärast aastaid 1998, 2002 ja 2016.

15.04.2017 18.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto