Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (6) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (1) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (1) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (7) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (6) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Loginov jäi norralaste hammaste vahele Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: libauudiste aabits

2 min lugemist

Tänasest lehest leiate põhjaliku ülevaate Venemaa propagandavõtetest ja libauudistest, mis on seotud liitlaste üksuste saabumisega Poolasse ja Balti riikidesse. Samuti soovitused libauudiste eristamiseks tõsistest uudistest.

Nende põhilisi väitetüüpe teame ja tunneme juba pikalt. Kui neid kõrvutada, on kerge märgata, et need on isegi omavahel vastuolus. Võime meenutada ka intervjuusid, kus väljakoolitatud, ent siiski kehvavõitu propagandistid ja mõjuagendid need kõik mõne minuti jooksul ette vuristanud. Ise justkui jutu vastuolulisust märkamata. Samuti märkame, et üht osa valeväidetest on püütud mitmesuguste võtetega kanda ka meie riigisisesesse diskussiooni.

Muidugi tasub olla valmis sellekski, et ilmuvad välja senistest hoopis andekamad valejutud. Siinkohal kuluvad kindlasti ära universaalsed soovitused mõelda ja kontrollida allikate usaldusväärsust, enne kui lugusid edasi rääkima või sotsiaalmeedias jagama tõttate.

Loomulikult kehtivad klassikalised ja ka internetiajastule iseloomulikud soovitused allikate usaldusväärsust kontrollida eriti ajakirjandusele endale. Sotsiaalmeedia ajastul on aga kindlasti kasulik, et neid elementaarseid põhimõtteid tunneksid võimalikult paljud.

Nii interneti- kui ka ajakirjandusvabaduse poolest maailma tipus olevas Eestis ei soovi me kindlasti vabaduste piiramist seetõttu, et meie idanaaber korraldab sihipäraselt infooperatsioone. Parim võimalus ongi nende tegutsemisloogikat mõista.

Üks alatistest tõdemustest on, et paljugi Venemaa propagandast on suunatud eelkõige nende oma elanikkonnale. Loomulikult ei kehti see aga kõige kohta.

Libauudiste levitaja eesmärk ei pruugi sugugi olla, et kogu publik juttu uskuma jääb. See võib olla hoopis muu. Siinkohal on palju kasu arusaamisest, mida tähendab nii Venemaa propagandas kui ka propagandat hõlmavas sõjalises doktriinis refleksiivne kontroll. «Ideest saab ehk kõige lihtsamini aru, kui kujutleda arsti kummihaamriga patsiendile põlve pihta löömas. Arst paneb patsiendi jala liikuma ilma patsiendi tahteta,» kirjutas Postimehes Eerik-Niiles Kross (PM 15.02.2016). Samamoodi võib ka libauudise eesmärk olla, et selle sihtmärk käituks niimoodi, nagu Venemaa soovib. Tänase lehe loo näites seda, et libauudisele vastu vaieldes antakse lubadusi, mis takistavad edaspidi tegutsemisvabadust. Loomulikult on eesmärk ka hirmu ja segadust külvata. See osutub kasulikuks teise riigi otsustusvõime pärssimisel.

Kindral Meelis Kiili kirjeldas Postimehe lisas AK ilmunud essees (PM AK 21.10.2016) Venemaa sõjalist doktriini nii: «Kaasaegse konflikti põhieesmärgina nimetas kindral Gerassimov rünnatava riigi suveräänsuse piiramist (poliitika kontrollimist) riiki okupeerimata ja vallutamata.»

Propagandistide loogika mõistmine ja teadlikkus oma tegelikkusest on aga osa vaktsiinist.

Seotud lood
    15.02.2020 17.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto