Sisukord
Majandus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (13) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (4) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (8) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti investeerimisühingute varad kasvasid hüppeliselt

1 min lugemist
Eurod. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, suurenes 2016. aasta neljanda kvartali jooksul hüppeliselt 20 protsenti ja kerkis 1,1 miljardi euroni.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Investeerimisühingute endi varade maht suurenes 2016. aasta neljandas kvartalis 15 protsenti, 47 miljoni euroni, teatas finantsinspektsioon.

Kuna klientidele anti väärtpaberite ostuks laenu, kasvas laenuportfell kvartali jooksul poole suuremaks ja moodustab 39 protsenti kogu varadest.

Poole varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimisasutustes. Lisaks hoidsid investeerimisühingud 8,5 protsenti varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. Võlakirjaportfelli maht suurenes neljandas kvartalis 20 protsenti.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid kolmandas kvartalis kõik investeerimisühingud, sektori kokkuvõttes suure varuga. Varad on küllaltki likviidselt paigutatud – võlakirjadesse ning pankade ja finantseerimisasutuste hoiustesse –, likviidseid vahendeid on ligikaudu 55 protsenti varadest.

2016. aasta neljandas kvartalis teenitud kasum ja kogutud tulud olid tavapärasest palju suuremad. Kvartalikasum küündis 3,7 miljoni euroni.

Kuna aasta esimese kolme kvartali jooksul oli sektor olnud kahjumis, ulatus kasum aasta kokkuvõttes 2,6 miljoni euroni. Kehvast aasta algusest hoolimata oli aastane kasum 88 protsenti suurem kui 2015. aastal.

2015. aasta tulemus oli olnud väiksem peamiselt seetõttu, et investeerimisühingud pidid suuremas mahus maha kandma väärtpaberivahenduse käigus klientide vastu tekkinud nõuded.

Netotulusid koguti neljandas kvartalis 7,6 miljonit eurot, peaaegu kolm korda rohkem kui kolmandas kvartalis. Seda hüpet toetas märkimisväärne tulude kasv tuletisinstrumentidega kauplemisest.

Erakordselt suurtest tuludest hoolimata teenis sektor aasta kokkuvõttes netotulusid umbes sama palju kui 2015. aastal, kuna 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis olid tulud järjepidevalt kahanenud.

Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli 2016. aasta lõpus aasta baasile viiduna taas positiivne: 6,9 protsenti.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv neljandas kvartalis paranes: 30,3 protsendilt 36,7 protsendini.

See suhtarv näitab, kui palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes. Kapitaliseerituse paranemisele aitas muu hulgas kaasa sektori erakorraliselt suur kvartalikasum.

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto