Sisukord
Arvamus
Postimees
19.04.2017
Eesti Mälumäng Muinsuskaitse selts tunnustas vabatahtlikke ja viibutas näppu Tallinna linna poole (1) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Vaja on tunnet, et saad Eestis midagi ära teha Arstide streigi seaduslikkus küsimärgi all Itaalia poliitik sai kahtlast raha Eesti kaudu (5) Kulupõletajad ei taha taltuda Pärnakas varjas naabri akna korvpallilauaga (1) Eften kaasab veel 6,3 miljonit eurot lisaraha Majandus Välismajanduse lühid Paindlikumad reeglid lubavad pensionifondil lennukeid osta Ülemiste keskus kasvab veel suuremaks (2) Alar Karis: Valgevene maksusüsteem on Eesti omast konkurentsivõimelisem Eften kaasab veel 6,3 miljonit eurot lisaraha Majanduse lühiuudised 19.04 Les misérables: Millal tuleb järgmine Prantsuse revolutsioon? (3) Välismaa Venezuela püsib koos vaid relvajõul Verine kukevõitlus on saanud Kabulis taas tuule tiibadesse Nälgiv Venezuela elatub prügist Brittidel tuleb seada sammud valimiskastide juurde (1) Arvamus Ivan Makarov: keemiarelvaga kapole kallale (3) Jaanika Juhansoni vastulause Kadi Herkülile: eesti teatril pole viga midagi (1) Ingo Normet Kalmeti väljaütlemistest: mida oleks arvanud Juhan Viiding? (2) Anneli Talvik: miks me ei räägi meditsiinis asjadest nii, nagu need on? (18) Erkki Bahovski: braavo, EKRE! (11) Priit Pullerits: vaata, kellega sa paati istud! (3) Juhtkiri: Brexiti-valitsuse erakorralised valimised (1) Postimees 1935. aastal: kriitiline seisukord Bulgaarias Kultuur Millega üllatab Eesti tänavusel Veneetsia biennaalil? (1) Sport Suur snuukritüli: kes, kas ja miks kiusab Ronnie O’Sullivani? Spordi lühiuudised Barcelona võimatu missioon vol 2 Tipus püsimiseks tuleb tegeleda ka konkurentide järel luuramisega Olulist muutust plaaniv Pent: kehakaalu on raske juurde saada Korvpalli veerandfinaalid on kujunemas kümne aasta kõige igavamateks Tippu pürgiv Arrak NHList: juunis näeme, mis minuga saab Tallinn Muinsuskaitse selts tunnustas vabatahtlikke ja viibutas näppu Tallinna linna poole (1) Tartu Aura veekeskusse tulevad ühissaunad Tänavakunstiklassiku teos kadus seinalt vähem kui ööpäevaga (13) Tartu lisab kümme liikluskünnist, rahvas tahab neid rohkemgi (1) Külastajad on Tartu kõige uuema hotelli juba üles leidnud Töömessilt otse Soome kapsarulle valmistama Tartu saalihoki näitab rammu: naised meistrid, mehed finaalis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ivan Makarov: keemiarelvaga kapole kallale

3 min lugemist
Kolumnist Ivan Makarov. FOTO: Erik Prozes / Postimees

Kaitsepolitsei aastaraamatu avaldamise järel tahavad kõik alati arvamust avaldada, eriti tuliseks ja veidraks läheb asi Eesti venekeelses meedias, kirjutab kolumnist Ivan Makarov. 

Kaitsepolitsei aastaraamatu ilmumine on igal aastal olnud üks oodatumaid sündmusi: see on nagu linnugripi eest kitsasse ruumi kuhjatud ning sinna pajukile jäetud kanade, vuttide, hanede ja kalkunite ette peotäie riisi puistamine. Kõik lendavad kaagutades peale, ka need, kes oma kühmnokaga ei mõista teri nokkida ja saavad vaid teiste seljas lestadega tatsata. Kõik oskavad ikka midagi moka otsast poetada, peaasi, et üleolevalt. Kunagi ütles Valter Ojakäär, et kergemuusika vallas oleme me kõik asjatundjad. Sama ka kapoga: selle kohta võib ajada täiesti mõttetut juttu ja keegi ei hakka sinuga vaidlema, kuna kogu asi on niikuinii salastatud.

Kui eestlaste puhul jäävad asjad ikkagi mõistlikkuse piiresse, kuna enamasti pooldavad nad ikka veel Eesti omariiklust, siis venekeelse meediatarbijaga on lood natuke teised.

Seekordne vene meedia reaktsioon vastas meil kehtestatud põhimõttele: me ei tee Venemaa propagandale vastupropagandat, vaid pigem toetame seda. Paljusid lausa ärritab, et Eesti eriteenistus teeb midagi Eesti riigi kaitseks. Samas see, et kogu Venemaa on kagebešniku ja tema kolleegide täieliku kontrolli all, neid ei morjenda ja on justkui õige asi, et tuumanuppu, sise- ja välispoliitikat, majandust ja meediat kontrollib FSB seltskond.

Kui aga kapo mainib oma aastaraamatus mõnd Kremli käepikendust, kes resideerib Eestis, siis on kohe kisa lahti: lääne demokraatia ja põhivabadused on ohus ja rahvusvaheline õigus tallatakse jalge alla. Kui aga konkreetselt kedagi ei mainita, siis jälle häda. Igaüks õpetab, kuidas kaitsepolitsei peaks tööd tegema ja aruandlust vormistama. Aga teie enda lemmik Vladimir Putin ütles ju sellistele kriitikutele kunagi, et õpetage parem oma naist kapsasuppi keetma.

Elu venekeelses Eesti meedias

Kui ma ühe suure eesti väljaande venekeelsesse portaali sisenesin, oli maraton juba alanud: üksnes kapoteemalisi arvamusartikleid oli mõne tunniga kuhjunud pool tosinat, üks sarkastilisem kui teine. Ajakirjanik ja pedagoog Vjatšeslav Ivanov saatis kapole tervitusi NSVLi KGB esimehe Jüri Andropovi poolt, Tallinna tulevikulootus Mihhail Kõlvart küsis, kas kaitsepolitsei aastaraamat on ajakirjandus või ikkagi ametlik väljaanne, selmet pärida, kas Tallinna linnameedia, mida tema ise propagandaks pruugib, on ajakirjandus või partei suuvooder.

Linnaametnik märkis, et ühtede või teiste «kangelaste» ilmumine aastaraamatusse on õigusvastane. Ilmselt oleks Kõlvarti ideaaliks nõukogude seriaali «Juurdlust toimetavad asjatundjad» laulus väljendatud täpsusaste «kui meil mõni mees mõnes kohas vahetevahel ei taha elada ausalt». Tema parteikaaslane Vladimir Velman väitis, et kapoga on ju kõik ammu selge, Mart Helme nimetas aastaraamatut poliitiliseks propagandaks.

Deniss Boroditš tõdes, et kui poleks massiteabevahendeid, siis ta kaitsepolitsei aastaraamatut ei märkakski, ja tal on meedia suhtes õigus – kui lehed sellest sündmusest ei pasundaks ja ka Boroditši arvamust selle kohta ei avaldaks, siis ei teaks meiegi, et see poliitik ikka veel rahva palgal on. Kõiki ületas aga Igor Gräzin, kes spetsiaalselt vene lugejatele ütles, et erootikaajakirja kvaliteet on kapo aastaraamatu omast kõrgem! Kui lugupeetud rahvasaadik mõtles illustratsioone, siis jääb temaga ainult nõustuda.

Rohkem heaperemehelikkust

Kogu selle kapoteemalise arvamusepidamatuse kõrval koosnes venekeelsete kolumnide valik veel mitmest keskerakondlaste mõtteavaldusest à la «kui tahan, lähen Krimmi ja keegi ei tule ütlema!» ja et Ratas veeres ainuõiges suunas, kui sõitis Neevalinna. Kõike kroonis aga Hanon Barabaneri «Back in USSR» tüüpi artikkel sellest, kui palju kõike hinnalist sai Eesti vennasvabariikidelt õndsa nõukogude ajastu kestel ja kui hale on praegune Eesti majandus tolle aja majandusega võrreldes. Selge see, et ka koopainimeste toidulaud oli mõnel mammutirohkel aastal liha poolest meie omast rikkam.

Olgem siis siinsete venekeelsete inimeste suhtes mõistvamad: kui neid päevast päeva kostitatakse just selliste roogadega, siis ei ole kujunenud hoiakutes süüdi mitte nemad ise, vaid eestlased, kes ei toimi oma ihaldatud riigis heaperemehelikult ja võimaldavad vabas ajakirjanduses samasugust kreeni nagu maksumaksja rahaga ülalpeetavas Keskerakonna meedias. Kurat võtaks, Eesti kaitsepolitsei arreteerib jultunult Venemaa spioone, selle asemel et jälgida eestimeelseid tegelasi: miks nad siis tulevad meie õue peale kaklema!

Eesti julgeoleku tagamise suurimaid paradokse seisneb aga selles, et samas kui Süüria massimõrvari eest pagenud õnnetute inimeste tausta kontrollitakse eriti hoolikalt, on samale sõjaroimarile pidevalt külla kippuv ebaintelligentse kõnepruugiga Eesti eurosaadik meie arvates normaalne nähtus. Inimesed peavad temaga suisa ühes lennukis lendama, kui ta keemiarelva kasutamises kahtlustatavalt diktaatorilt saadud pastakat näppides Euroopasse naaseb.

Seotud lood
18.04.2017 20.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto