Sisukord
Arvamus
Postimees
18.04.2017
Eesti EAS nõuab Targalt Majalt 2,6 miljonit eurot Savisaar esitas kohtule ülimahuka terviseloo (13) Otepää vald ajas ehitusfirma pankroti äärele Miks tabab suhkrumaks vaid karastusjooke? (1) Mälumäng Otepää raekojale plastaknad – vaesus või maitsetus? Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Tagakülg Esikülg 18. aprill 17 miljoni euro eest saab raudtee kümneks aastaks (12) Majandus Eesti investeerimisühingute varad kasvasid hüppeliselt Rahandusministeerium tahab dividendidele 14-protsendilist maksumäära (1) Uus teenus lihtsustab palga deklareerimist Majanduskülje lühiuudised Hiina majanduskasv hakkas taas kiirenema Investor Mari: Minu esimesed dividendid Välismaa Äärmuslased kruvivad Prantsuse valimistel pinget Pence hoiatas veel kord Põhja-Koread Välismaa lühiuudised 18.04. Fotobox: Valges Majas peetakse munapühi Türgi lahendas demokraatia probleemi Arvamus Aarne Mäe: milline maja? Ei, kolmemilline Lollimaja! (6) Vahur Kersna: «Päästke elu, jätke sai!»* (1) Mihkel Mutt: mitte ainult RB – raudteest (19) Juhtkiri: sultan on kuningas (6) Postimees 1934. aastal: Tartusse ametnikest linnaorkester? Kultuur Viiskümmend kolm sirutust hämarusest valguse poole Sport Spordi lühiuudised Ründearmee tõi oma karika Uuralitest tagasi Mariel Gregor: Sõõrumaa lubadustest said vabandused Rapla näitas võimu isegi kuue mehega Kas imelaps tõuseb kohe otsustajaks? Tarbija Galerii: suurhaiglas avati Eestis ainulaadsed perepalatid Ratastoolis teismeline Mats: raske on oma kehas kinni olla (1) Tartu Lilled külmunud, linnud lahkuvad. Kuhu jäi loodetud kevad? (9) Valdade liitmise hääletus jätab tartlased leigeks Väike hiiglane breikis võistkonnad võidule Iluvõimleja Carmel Kallemaa seisab valikute ees Liikumisraskustega inimese aitab vette tõstuk Tartu BMXi ratturid saavad peagi katuse alla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: sultan on kuningas

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: 18.04

On üks vana laul, mida üliõpilased armastavad oma üritustel jorutada: laul sultanist, kes on Türgi kuningas. See on rõõmus viis, kuid praegune Türgi teeb viimasel ajal meid järjest murelikumaks. Mullu Türgis aset leidnud riigipöörde järel sisevaenlastele jahti pidades jõuliselt kruve kõvemaks keeranud riigipea Recep Tayyip Erdoğan kindlustas pühapäevase põhiseadusreferendumiga presidendi võimupositsioone veelgi.

President saab uue korra järgi voli kontrollida täitevvõimu: ministreid ja ametnikke ning kohtuvõimu. Ka avaneb Erdoğanil uue korra järgi võimalus püsida võimul veel kaks ametiaega ehk 2029. aastani. Võib ju otsida mistahes selgitusi, aga kõrvaltvaatajale paistab asi väga sedamoodi, et demokraatia asemel liigutakse diktatuuri poole. Sellele viitas Euroopa Nõukogu juures tegutsev nn Veneetsia komisjon, mis nõustab liikmesmaid riigiõiguse küsimustes. Rahvusvahelisi arenguid vaatlev ajakiri Foreign Policy püstitas aga Türgi Vabariigile lausa hauakivi, pealkirjastades artikli epitaafiga «RIP Turkey 1921–2017» (ingl k puhka rahus, Türgi).

Väärib märkimist, et referendum lõi Türgi selgelt pooleks. «Jah» tuli õige napilt, vaid protsendipunkti-paari enamusega. See näitab demokraatliku mõtte tunnetust ning seda, et konfliktioht on ühiskonnas nüüd erakordselt suur, sest muutused õigusruumis tulevad ulatuslikud. Sisuliselt muutub riik presidentaalseks, seejuures ilma võimude lahususeta, ning kõiki neid hääli Erdoğan niisama lihtsalt ei vaigista.

Järgmisel korral, kui rahva käest midagi küsitakse, ei pruugi praegu tagajalgadele aetud liberaalne pool enam kuigivõrd välja paista ning opositsioon, kes püüab vaidlustada äsjase referendumi tulemust, võib olla sootuks marginaliseeritud. Juba sel referendumil mõjutas Türgi avalikku arvamust oluliselt «jah»-tulemusele kallutud televisioon, tähtsaim meedium selles riigis.

Need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes tõrjusid sisepoliitilistel ettekäänetel Türgit liikmestaatusest eemale, võivad riigi praeguse käekäigu puhul ka endale tuhka pähe raputada. Eesti seevastu on olnud Türgiga alati aus ning toetanud selgelt põhimõtet: kui täidad reegleid, võid saada ka ühenduse liikmeks. See on aga nõrk lohutus teivasjaamas, kust rong on ammu läinud.

Kuigi sõjaliselt võimekas, Türgi on ja tahab olla NATO liige. Põhja-Atlandi alliansis ollakse partneritena ühise laua taga ning selle infovälja tähtsust pole kujunenud olukorras võimalik ülehinnata. Oma liitlast ikka kuulatakse ning see teadmine on parem kui mitte midagi.

Kuid suures pildis sunnivad arengud Türgis meenutama Winston Churchilli mõtet, et demokraatia võib ju olla halvim valitsemisvorm, aga see on siiski parim halvimatest. Ka meil on neid, kes lubavad seda parandada, ja neid, kes seda usuvad. Tulemus, nagu ajalugu on korduvalt näidanud, ei too rahvale midagi rõõmustavat.

Seotud lood
17.04.2017 19.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto