Üks asi, millest mammi kuidagi aru ei saa, on see, et miks küll EKRE ja need teised, kes justkui nii väga meie pereväärtuste pärast muretsevad, ei liiguta lillegi selleks, et tegelda probleemidega, mis on probleemid, näiteks õhutada heteropaare abielluma või lastele regulaarselt elatist maksma või näiteks ka koduvägivalla vastu astuma. Kas asi on selles, et mehe ülemvõim peres kuulubki nende enesestmõistetavate pereväärtuste hulka?
Mammi ei imestaks üldse, kui EKRE ja kompanii hakkaks varsti Putini eeskujul meestele kodukari õigust nõudma. Putin, tõsi küll, ei kehtestanud, vaid taastas selle õiguse Venemaal, allkirjastades hiljuti koduvägivalla dekriminaliseerimise seaduse, tuues põhjuseks vajaduse säilitada vanemliku autoriteedi traditsiooni. Mehed ju teavad paremini, mis naistele-lastele hea on.
Mammi pole kunagi olnud mingi võitlev feminist. Ta ei arva, et oleks oma elus pidanud midagi saavutama pelgalt kvootide abil või tänu sellele, et tal on olnud õnn sündida naisena. Kui ta oma elule tagasi vaatab, siis pole tal ka midagi tegemata jäänud sellepärast, et on naissoost. Aga kui ta mõtleb koduvägivallale, siis tõusevad tal kuklakarvad püsti. Tema meelest on see, kuidas mõned mehed karistamatult oma naisi alandavad, Eesti ühiskonna suurim häbiplekk.
Tal on hea meel, et president, ja just naispresident, selle teema üles võttis, ja veel nii olulises kõnes, sest muul moel oleks ta vaevalt suutnud ühiskonnas sellist lainetust tekitada. Mammi pole kindel, milline on rahvusvaheline tava, aga Eesti naised on oma sookaaslaste vastu palju õelamad ja kurjemad kui meeste vastu. Selle kohta võiks kirjutada lehetäie anekdoote, aga mõni teine kord.
Mis mammi meelest kõige hullem, on see, et koduvägivalla kohta käivas statistikas on küll reas hirmuäratavalt suured arvud, aga sellegipoolest pole sinna jõudnud perevägivalla kõige rafineeritum osa. Need on keskmisest haritumad ja heal majanduslikul järjel olevad pered. Kui naise abikaasa on ikka vallavanem, politseipealik tema golfipartner ja prokurör klassivend, siis on politsei viimane koht, kust naine abi otsima läheb. Ja kui ta viimaks, pärast seda, kui ta mees teda ööst öösse ja päevast päeva vägistab, ikkagi julguse kokku võtab ja poliseile avalduse kirjutab, siis küsib uurija temalt täiesti süüdimatult: kas ikka olete kindel, et te seda ise ei tahtnud?
Eks võib ju uurijastki aru saada, sest on tulnud ette, et naisedki püüavad sel moel meesterahvale käkki keerata, aga… Mammit masendab see, et just teised naised, sageli lausa ahistatud naiste emad on seda meelt, et abielus ei saa vägistamisest juttugi olla. Mis siis abielunaise kohus veel üldse olema peaks? Emad on selles teadmises elanud, nende emad ja vanaemad ka, miks siis nüüd tütred on äkki pirtsutama hakanud? Mammi on rääkinud isegi mõne naisprokuröriga, kes on veendunud, et enamik koduvägivallaga seotud kaebusi pole üldse põhjendatud.
Muide, küünikud ütlevadki, et mehed on sajandeid abiellunud selleks, et saada iga kell tasuta seksi, ja võib-olla ka seaduslikke pärijaid – just selles järjekorras.
Kui aga nüüd alguse juurde tagasi tulla, siis jah, EKRE peab olema ikka päris meeleheitel, sest ka Mart Helme on teinud hämmastavaid avaldusi, seades muuhulgas sihiks Euroopa Liidust väljaastumise. Ega see väga jahmatagi, sest nad on seda soovinud varemgi. Igatahes loodab mammi eestlaste tervele mõistusele, et nad ei lase Helmeid kunagi võimule nii lähedale, et nad saaksid hakata oma tahtmist ellu viima.