Ene Pajula veste: mammi loodab eestlaste tervele mõistusele

Helmed peaksid olema haritud inimesed, küllap nad teavad, et lääne demokraatlikes maades on sajanditepikkuse praktika põhjal aru saadud, et kohtuniku sõltumatuse parim tagaja on tema eluaegne staatus. Kohtunikud valitavaks? Kujutlege vaid, kuidas kohtunikud hakkavad valimispropagandat tegema. Kas me pole juba küllalt näinud, kuidas erakonnad enne valimisi inimestele meeldida püüavad, valijate soovide väljaselgitamiseks küsitlusi korraldavad ning maad ja ilmad kokku lubavad. Nüüd siis kohtunikud ka.

Kes lubab, et ei määra kunagi maksimumkaristust, kes lubab, et vastupidi, tema karistab alati täie rauaga. Mammi pole jurist, tal pole aimugi, mida kõike kohtunikud lubada võiksid, aga tõotus lihtsalt seadust järgida ei köidaks ju kedagi. Kindlasti püüavad nad pakkuda midagi vastavalt oma sihtrühma, nagu näiteks EKRE, maitsele. Üks mis kindel, nalja saaks.

Mammi ei saa jätta tunnustamata Martini näitlejaannet, sest igatahes rakendas ta seda erakonna langeva reitingu peatamiseks suurepäraselt. Kes ei näeks, et massmigratsiooni ratsu on muutunud lombakaks ja selle turjal enam kaugele ei jõua, nii et tähelepanu äratamiseks sobib iga raevupurse. Ja mis seal salata, eesmärk sai täidetud, sest mille muu üle siis mammigi arutleb.

Aga tegelikult tahaks ta pöörata tähelepanu hoopis sellele, mis oli Martin Helme ägeduse väidetav põhjus – nimelt julgesid kohtunikud tunnustada Rootsis sõlmitud geiabielu ka Eestis. Kui õudne! Uskumatu, et taevas ei langenudki pärast seda maa peale!

Mammi mõtleb päris murega sellele, et mis järgmiseks tuleb. Selge see, et inimesed muutuvad ka homoseksuaalsuse suhtes järjest leplikumaks, harjuvad lihtsalt ära. No tõepoolest, keda teiste magamistuba lõpuks ikka nii väga huvitab, kui oma elu tahab elamist. Isegi paduusklikud hakkavad mõistma, et Jumala tegudes on patt kahelda – ja mida homoseksuaalsus ikka muud on kui Jumala kaval plaan maakera ülerahvastamise vältimiseks.

Nii et millise õlekõrre järele EKRE järgmisena haarab? Rünnak vasakukäeliste vastu? Ikkagi ebanormaalsed, kusjuures nende avalikust põlastamisest polegi väga kaua aega möödas. Mammi mäletab, kuidas nende esimese klassi õpetaja mõnitas ühte vasakukäelist poissi klassi ees, nii et vähe polnud, käskides tal kõigi nähes parema käega tahvlile kirjutada. Saate ju aru, et see tal eriti hästi välja ei kukkunud.

Ja mis te arvate, kas keegi selles klassis tundis südametunnistusepiinu seda poissi ka mõnel muul põhjusel kiusates? Teil on õigus, ei tundnud. Mammi ei mäleta, et ta ise oleks toda poissi narrima või togima kippunud, aga nii kahju kui tal praegu ka pole, teistega kaasa naeris ta küll.

Mille kallal veel võiks hambaid proovida? Näiteks pruunisilmsete kallal. Tõestagu, et nad on tõupuhtad eestlased. Kindel see, et neis voolab mingi kahtlane veri, sest igaüks teab, et õigel eestlasel on silmad sinised, või kui päris täpne olla, siis hallid. Justkui paistaks taevas nende pealuust läbi, nagu olevat eurooplaste heledaid silmi kommenteerinud Lõuna-Ameerika indiaanlased.

Üks asi, millest mammi kuidagi aru ei saa, on see, et miks küll EKRE ja need teised, kes justkui nii väga meie pereväärtuste pärast muretsevad, ei liiguta lillegi selleks, et tegelda probleemidega, mis on probleemid, näiteks õhutada heteropaare abielluma või lastele regulaarselt elatist maksma või näiteks ka koduvägivalla vastu astuma. Kas asi on selles, et mehe ülemvõim peres kuulubki nende enesestmõistetavate pereväärtuste hulka?

Mammi ei imestaks üldse, kui EKRE ja kompanii hakkaks varsti Putini eeskujul meestele kodukari õigust nõudma. Putin, tõsi küll, ei kehtestanud, vaid taastas selle õiguse Venemaal, allkirjastades hiljuti koduvägivalla dekriminaliseerimise seaduse, tuues põhjuseks vajaduse säilitada vanemliku autoriteedi traditsiooni. Mehed ju teavad paremini, mis naistele-lastele hea on.

Mammi pole kunagi olnud mingi võitlev feminist. Ta ei arva, et oleks oma elus pidanud midagi saavutama pelgalt kvootide abil või tänu sellele, et tal on olnud õnn sündida naisena. Kui ta oma elule tagasi vaatab, siis pole tal ka midagi tegemata jäänud sellepärast, et on naissoost. Aga kui ta mõtleb koduvägivallale, siis tõusevad tal kuklakarvad püsti. Tema meelest on see, kuidas mõned mehed karistamatult oma naisi alandavad, Eesti ühiskonna suurim häbiplekk.

Tal on hea meel, et president, ja just naispresident, selle teema üles võttis, ja veel nii olulises kõnes, sest muul moel oleks ta vaevalt suutnud ühiskonnas sellist lainetust tekitada. Mammi pole kindel, milline on rahvusvaheline tava, aga Eesti naised on oma sookaaslaste vastu palju õelamad ja kurjemad kui meeste vastu. Selle kohta võiks kirjutada lehetäie anekdoote, aga mõni teine kord.

Mis mammi meelest kõige hullem, on see, et koduvägivalla kohta käivas statistikas on küll reas hirmuäratavalt suured arvud, aga sellegipoolest pole sinna jõudnud perevägivalla kõige rafineeritum osa. Need on keskmisest haritumad ja heal majanduslikul järjel olevad pered. Kui naise abikaasa on ikka vallavanem, politseipealik tema golfipartner ja prokurör klassivend, siis on politsei viimane koht, kust naine abi otsima läheb. Ja kui ta viimaks, pärast seda, kui ta mees teda ööst öösse ja päevast päeva vägistab, ikkagi julguse kokku võtab ja poliseile avalduse kirjutab, siis küsib uurija temalt täiesti süüdimatult: kas ikka olete kindel, et te seda ise ei tahtnud?

Eks võib ju uurijastki aru saada, sest on tulnud ette, et naisedki püüavad sel moel meesterahvale käkki keerata, aga… Mammit masendab see, et just teised naised, sageli lausa ahistatud naiste emad on seda meelt, et abielus ei saa vägistamisest juttugi olla. Mis siis abielunaise kohus veel üldse olema peaks? Emad on selles teadmises elanud, nende emad ja vanaemad ka, miks siis nüüd tütred on äkki pirtsutama hakanud? Mammi on rääkinud isegi mõne naisprokuröriga, kes on veendunud, et enamik koduvägivallaga seotud kaebusi pole üldse põhjendatud.

Muide, küünikud ütlevadki, et mehed on sajandeid abiellunud selleks, et saada iga kell tasuta seksi, ja võib-olla ka seaduslikke pärijaid – just selles järjekorras.

Kui aga nüüd alguse juurde tagasi tulla, siis jah, EKRE peab olema ikka päris meeleheitel, sest ka Mart Helme on teinud hämmastavaid avaldusi, seades muuhulgas sihiks Euroopa Liidust väljaastumise. Ega see väga jahmatagi, sest nad on seda soovinud varemgi. Igatahes loodab mammi eestlaste tervele mõistusele, et nad ei lase Helmeid kunagi võimule nii lähedale, et nad saaksid hakata oma tahtmist ellu viima.