Sisukord
Arvamus
Postimees
20.04.2017
Eesti Mälumäng Lelle ja Pärnu vahel viis sõitjat – iga reisija loeb (13) Palju õnne Male Horoskoop Dilbert Tagakülg Iva: olemegi meestepartei kuvandiga (1) Eesti õpilased on arvatust õnnelikumad Peagi sõidavad liiklusõnnetustele appi enamasti vabatahtlikud päästjad Automaksu ei tule, tervishoid saab raha juurde Majandus Uus raudtee kolmekordistab eestlaste palga (26) Plahvatus Läti startup-maailmas Rootsi majanduskasv hakkab taas kiirenema Välismaa Moskva kolib 1,5 miljonit hruštšovkade elanikku ümber Lõuna-Sudaan sureb nälga Välismaa lühid PERSOON. Platnoikommetega diplomaat läks tõlkes kaduma (1) Itaalia talumees muudab sõnniku kullaks Vaene Uganda põgenikke piirilt tagasi ei saada Arvamus Kadri Veermäe: Saksa türklased pole kõik Erdoğani-fännid Maanteeameti ekspert: sõidame asulas 127 km/h... Kas inimesed jäävadki hukkuma? (20) Mart Raudsaar: korras nagu Norras Juhtkiri: vahel on kõige rohelisem rohi siiski Eestis Tarmo Noop: valitsus, aitab juba magusatest valedest! (18) Renno Veinthal: digipööre ja 10 «eluaegset» ametikohta TTÜs Postimees 1998. aastal: 13 riigikogulast ei leiaks väljaspool riigikogu üldse tööd Kultuur Armastada, enne kui hilja (1) Meshell – vaba kui lind Sport Mikkelsen on konkurentsivõimelise autoga naasmas WRC-sarja Spordi lühiuudised Viktor Kassai – vihatud mees üle kogu Euroopa Tarbija Reisikülje lühiuudised Ameeriklased on nõus ostma kallimaid pileteid, et vältida United Airlinesi Tansaania öös luusivad lõvid ja hüäänid Tartu Milline viadukt ehitada? Tartu on keerulise valiku ees (2) Sõnumitooja püüab võita venekeelsete lugejate südameid (1) Maamessi veteran vedas 25 aastat tagasi otse näitusehalli kõrvale künnivaod Kuidas saab Tartu olla kasvav ülikoolilinn? Korda tehtavad koolid soodustagu laste kehalist aktiivsust (1) ÜLESKUTSE: seemnepommiga linnad lilleliseks! Masingu kool leidis ravikodule kodulinnast päästerõnga Näitleja mängib helidega sümfooniat Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Raudsaar: korras nagu Norras

2 min lugemist
Mart Raudsaar FOTO: Peeter Langovits

Meie käimasolev haldusreform võiks olla demokraatia pidupäev, kuid «rahvamajandus» ruulib taas, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar.

Mis täpsemalt ja kas ikka on korras Norras, selle juurde veel naaseme. Alustuseks meenutan Norrat Rein Taagepera 1994. aasta loengult, kus ta tutvustas meile Harry Ecksteini brošüüri «Stabiilse demokraatia teooria». Harvardi lõpetanud politoloog Eckstein uuris, miks mõni demokraatia on visa nagu naat, mõni aga ei juurdu kohe kuidagi.

Norra näitel järeldas ta, et pärast okupatsiooni taastub demokraatia kiiremini nendes ühiskondades, kus on säilinud (omavalitsustes, aiandusühistutes, maleklubides) demokraatia geen. Kui seda geeni napib, ei taga tulemust demokraatia pealisehituse kopeerimine mõnest eeskujuriigist, mida on tõestanud paraku paljud Aafrika vabanenud riigid.

Niisiis on demokraatia geeni oluline kodu omavalitsus. Eestis kohe kindlasti, sest iga meie ajalugu tundev inimene teab, et meie riiklus algas talude vabaksostmisest ja talupoegade tegutsemisest vallamajades.

On tähelepanuväärne, et esimese suure haldusterritoriaalse reformi tegi president Konstantin Päts 1939. aastal, kui 369 vallast jäi järele 248 valda («…mis kulude seisukohalt oleks rahvamajanduslikult kõige odavam,» nagu seletas piiride joonistaja Endel Krepp). Pätsi dekreedi alusel tehti asi ära kolme kuuga, aga selle üle ei peaks ehk imestama keegi. Probleeme tekkis nendes liidetavates valdades, kellel oli kujunenud oma tugev identiteet. Liitjad olid seevastu enamasti rahul.

Paraku liideti järgmisel aastal juba Eesti riik tervikuna ja järgnesid aastakümned, mille käigus okupatsioonivõimud lõhkusid süstemaatiliselt haldusjaotust – olemata küll Ecksteini lugenud, tajuti hästi, kus on demokraatia kodu. Külad tuli kokku vedada ja koduloomad kolhoosi tuua.

Kui keegi aga võtab Eesti kaardid ette ja süveneb, siis ta märkab, et tasahilju tuli nõukogude võimu perioodi jooksul vana Eesti haldusjaotus tagasi. Sovetlikud struktuurid täideti tasapisi rahvusliku sisuga, mõned kolhoosiesimehed taastasid kontserdisaali nime all kirikuid ja hiljem andsid raha ja tehnikat Vabadussõja ausammaste ennistamiseks.

Meie käimasolev haldusreform võiks olla demokraatia pidupäev, kuid «rahvamajandus» ruulib taas. Haldusreformi seadus ütleb: «…eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel…» Kas meil on olnud piisavalt debatti nende avalike teenuste ja kohalike omavalitsuste rahastamise üle? Pätsi reform on tagasi, kuid looritatud libademokraatia viigilehtedega. Miks? Nimelt on haldusreformi seadus pööranud suurt tähelepanu kohalike elanike arvamuse väljaselgitamisele, kuid enamasti sellega ei arvestata. Siiski, ühe positiivse erandiga – Setomaa vald sündis aktiivse rahvaküsitluse mõjul.

Kuid see ei pea nõnda jääma. Valitsus on teinud 25 omavalitsusele nn sundliitmise ettepaneku. Seadusest tulenevalt peavad omavalitsused rahvaküsitluste abil oma elanike arvamust küsima. Nende 25 omavalitsuse seas leidub võimekaid valdu, kellel pole liitumisest mitte midagi võita. Mis juhtub, kui neist mõnes peaksid inimesed aktiivselt välja tulema ja ütlema sõna iseseisvuse poolt? Valitsus, kelle ainsaks argumendiks on «Meie otsustame!», ei saa olla nende inimeste silmis legitiimne ehk õiguspärane.

Norras aga peaks sealne kohaliku omavalitsuse minister tutvustama sel aastal uut Norra haldusjaotuse kaarti, mis peaks hakkama kehtima 2020. aastal. Kommentaatorite sõnul kavatseb valitsus anda liitujatele rahalist meelehead; protsess võib tuua kokkuhoidu ja paremaid teenuseid, kuid ka palju kibedat meeleolu keskvalitsuse suhtes. Huvitav oleks kuulda Ecksteini arvamust, kuid kahjuks suri ta 1999. aastal.

Seotud lood
19.04.2017 21.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto