Sisukord
AK
Postimees
22.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Tähelepanu euroopa naaritsal Meedikute streiki ilmselt ei tule Kaido Kama koondamine loob sõnavabadusohu õhustiku (29) Eesti lühiuudised Tartu hruštšovkadest saavad smartovkad Balti riikide ühine juubelimünt Valgamaal said mulda kümned tuhanded puud Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Mälumäng Omanik sai tagasi 14 aasta eest varastatud jalgratta Talvik: aitab hoolekandeühiskonnast! (18) Eestlased hoiavad hruštšovkad alles (2) Majandus KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Välismaa Prantsusmaa valimised tulevad pingelisemad kui kunagi varem KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Arvamus EKI keelekool: domineerib ja manipuleerib Dagmar Lamp: Missis Aasta Abielunaise valimised 2017 (5) Aasta visa (5) Sesterile vastumeelsed maksud (2) Juhtkiri: Eesti valija otsib oma mamma Merkelit (5) Utoopiline mees Mélenchon (2) Edasi 1987. aastal: Karl Linnas saadeti Nõukogude Liitu (1) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Ene Pajula veste: mammi loodab eestlaste tervele mõistusele (25) Kultuur Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Tulevik on tunni aja pärast Nädala plaat. Meie aja parim Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Sport Tiitlikaitsja plindris Spordi lühiuudised Mariel Gregor: Kel tähelepanu all käsi värisema hakkab, sel pole tippsporti asja Kindlasse kaotusseisu jäänud Tartu loodab veel muinasjuttu kirjutada NHList unistav kanadalane tuleb Eesti hokit uueks looma Lihtlabane rahahimu võinuks külvata surma Kas Atletico saab lõpuks revanši? Tarbija Sõrmejäljelugejaga pangakaardid on kohal Kuidas tõrjuda pahatahtlikke? Tarbijakülje lühiuudised Kas odavat ja kvaliteetset veini on võimalik supermarketist osta? (6) AK Selitatud sõnad ja sõnumid Müüa miljööväärtusliku vaatega korterid (2) Andrei Makarevitš: küsimusest «Kelle oma on Krimm?» on juba kõrini (12) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Artemi Troitski: ajamasin, mis ei roosteta (1) «Grammatika ülistust» ülistades Uus eesti ooper otsib sõjakogemuse tähendust (1) Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Lumehelbel pole kunagi vaja tunda, et ta on laviinis süüdi? Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene kultuurigeenius Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Nädala plaat. Meie aja parim Tulevik on tunni aja pärast Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Arter Fotolugu: müstiline kogemus uppunud vangla kohal (2) Horoskoop Sõiduproov: Opel Insignia. Värske lipulaev näitab, kuidas sooritada kohustuslikku kava VIDEO! Arengut pole ollagi? Sa vajad trennirestarti! Kogu tõde kohvist Kohvinaudingu nimel Miks vaatavad inimesed õudusfilme? (10) Sauvignon Blanc on Uus-Meremaalt tagasi Väga visad hinged: naised, kes näitavad meestele kandu Vaata Eesti sõjaväe esimesi vorme (1) Ilmakuulsad triibud Riigisekretär Heiki Loot - mees peaministri selja taga Videokassetid tõid lääne massikultuuri Eestisse (1) Filmiarvutus «Reaalselt tundmatu»: sihtpunkt või teelolek? Ära eksi metsas ära, matkaäpid aitavad! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrei Makarevitš: küsimusest «Kelle oma on Krimm?» on juba kõrini

5 min lugemist
Andrei Makarevich FOTO: SCANPIX

Vene vanimat tegutsevat ansamblit Mašina Vremeni on nimetatud vene biitliteks. Nende edu üks saladus on olnud nende terava ühiskondliku närviga laulja Andrei Makarevitši sügavad laulutekstid. Makarevitš räägib intervjuus Postimehele nii muusikast, bändist kui ka sellest, mis Venemaal toimub.

Tellijale Tellijale

Hiljuti lahkunud vene luuletaja Jevgeni Jevtušenko on pool sajandit tagasi kirjutanud, et poeet Venemaal on midagi enamat kui poeet. See tähendab, et poeet on terve rahva südametunnistus, kuna poeet võib oma ridadega öelda seda, mida rahvas öelda ei või. Üks sellise vene poeedi hea näide on legendaarne bard ja rokkgrupi Mašina Vremeni ninamees Andrei Makarevitš, kelle kirjutatud laulutekstides on läbi viie aastakümne olnud palju sellist, mida piiratud vabaduste tingimustes ei või välja öelda.

-Teie kirjutatud laulutekstidest on juba nõukogude ajast otsitud ridade vahele kirjutatud ühiskonnakriitikat. Kas see ongi nii mõeldud või inimesed näevad Mašina Vremeni lauludes seda, mida seal tegelikult pole?

Pean tunnistama, et see on kõigest luuleline võte. Ma ei kirjuta mingeid poliitilisi loosungeid, vaid ikkagi luuletusi.

Arvan, et ühest küljest on vene satiirilise poeesia teatav traditsioon kasutada aisoposlikku mõistukõnet. Inimesed otsivad seepärast siiani laulutekstidest peidetud mõtet, mis oli seal kunagi 1970. aastatel, kui nõukogude võimu tingimustes tuli autoritel kasutada allegooriat.

Kuid teisest küljest on väga tihti tõepoolest nii, et inimesed otsivad ja leiavad varjatud mõtte sealt, kuhu ma pole seda tegelikult sisse kirjutanud.

-Näiteks laulus «Marionetki» (e k «Marionetid») on selge allegooria nõukogude ühiskonna kohta, kus inimesed on justkui nukud nukujuhtidele tõmmata-lükata. Kui palju võimud ja tsensorid teie loomingut toona piirasid?

Nõukogude ajal polnud meie loominguline tegevus lihtsalt piiratud, vaid ühel ajal olime üldse ära keelatud. Nõukogude ajal oli vaja kogu aeg kellelegi alluda. Meile see ei meeldinud ja seepärast olid Mašina Vremeni kontserdid mitteametlikud ning lõppesid kõige sagedamini kohtumisega militsionääridega.

Laulutekstidest ma parem ei räägi. Me olime pidevalt surve all ja need pälvisid väga palju tähelepanu.

-Praegu armastavad Venemaal paljud võrrelda Putini režiimi Brežnevi või Andropovi omaga. Mida teie sellest arvate?

Uskuge mind, Putini aeg ning nõukogude aeg pole sarnased. Inimesed, kes selliseid võrdlusi teevad, mäletavad nõukogude aega väga halvasti. See, mis toona oli, oli palju hullem kui praegu.

-Mašina Vremeni tegutseb vaheaegadeta 1969. aastast alates. Näiteks Rolling Stones ja Rush on esinevatest rokkgruppidest vanemad, kuid sellegipoolest kuulute vanimate ansamblite hulka maailmas. Milline periood sellest poolest sajandist on kõige enam meelde jäänud?

Ma pole selle peale tegelikult kunagi mõelnud. Võib-olla on sellised asjad kõrvaltvaatajale paremini näha.

Meie kollektiiv tegeleb loominguga enda sees ning meie maitse ja tunnetus ei pruugi alati kokku langeda kuulajate omaga. On mõni laul, mis on saanud väga populaarseks, kuid võin öelda, et meie ise hindame oma loomingust nii mõnigi kord laule, mis pole publikumenu osaliseks saanud. Kuid lõppude lõpuks on need meie ansambli sisemised asjad.

-Kuidas juhtus, et noored raudse eesriide taga hakkasid 1960ndatel rokkmuusika vastu huvi tundma, kuulasid biitleid ja tegid ise bändi?

Raudses eesriides olid augud, läbi mille tungisid BBC, Ameerika Hääl ja teised. Oli neid, kel õnnestus läänes ära käia, ning loomulikult toodi sealt vinüüle, millest teised said koopiaid teha. Nii see toona käis: inimeselt inimesele ja lindilt lindile.

-Kas mäletate näiteks oma esimest tutvust biitlitega?

Otse loomulikult. Esimest korda kuulsin biitleid oma naabri juures. Mäletan, et tulin koolist koju, tema salvestas parasjagu biitlite vinüüli lintidele ümber. Kuulasime koos ja naaber ütles mulle: «Vahi totu, mida briti kutid juba sinu vanuses teevad!» Mulle avaldas see toona tohutut muljet.

-Milline kontsert on teile ligemale poolest sajast aastast enim meelde jäänud?

Selliseid kontserte on palju. Meil oli 1976. aastal suurepärane kontsert Tallinnas noorte muusikute festivalil. Saime peaauhinna. Peale selle on meeles Tbilisi festival 1980ndast. Kaasanis mängisime 2008. aastal festivalil «Maailma loomine», see tõi kokku 750 000. Ja loomulikult Mašina Vremeni 25. tegutsemisaasta kontsert Punasel väljakul, kuhu meid tuli kuulama 350 000 inimest.

Kontserte, mis on eriliselt meelde jäänud, on tegelikult palju.

-Te ei nimetanud Mašina Vremeni ilmselt legendaarseimat ülesastumist 1991. aastal augustiputši barrikaadidel valitsushoonet ehk nn valget maja kaitsma kogunenud inimestele. Selle eest andis Jeltsin kogu bändile ordenid «Vaba Venemaa kaitsjatele». Mis on sellest kontserdist meelde jäänud?

Ma ei mäleta 1991. aasta augustist mitte midagi erilist. Mäletan, et sadas vihma, mistõttu oli küllaltki ebameeldiv kitarri mängida. Üldse oli kitarrist kahju, sest see oli võõras kitarr. Keegi tõi selle mulle lihtsalt.

-Kas oli hirmus?

Hirmus polnud. Pigem lõbus.

-Te olete ilmselt juba tüdinenud küsimustest à la «kellele kuulub Krimm», mida arvate Medvedjevist-Navalnõist-Savtšenkost või kellestki neljandast?

Ausalt öeldes on mul sellest kõrini, kui mõni ajakirjanik helistab ja midagi sellist küsib. Ma ei taha olla papagoi, kes korrutab kümme korda, mida on juba öelnud. Mida mul on öelda olnud, seda olen juba öelnud.

21.04.2017 24.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto