Sisukord
Arvamus
Postimees
20.04.2017
Eesti Mälumäng Lelle ja Pärnu vahel viis sõitjat – iga reisija loeb (13) Palju õnne Male Horoskoop Dilbert Tagakülg Iva: olemegi meestepartei kuvandiga (1) Eesti õpilased on arvatust õnnelikumad Peagi sõidavad liiklusõnnetustele appi enamasti vabatahtlikud päästjad Automaksu ei tule, tervishoid saab raha juurde Majandus Uus raudtee kolmekordistab eestlaste palga (26) Plahvatus Läti startup-maailmas Rootsi majanduskasv hakkab taas kiirenema Välismaa Moskva kolib 1,5 miljonit hruštšovkade elanikku ümber Lõuna-Sudaan sureb nälga Välismaa lühid PERSOON. Platnoikommetega diplomaat läks tõlkes kaduma (1) Itaalia talumees muudab sõnniku kullaks Vaene Uganda põgenikke piirilt tagasi ei saada Arvamus Kadri Veermäe: Saksa türklased pole kõik Erdoğani-fännid Maanteeameti ekspert: sõidame asulas 127 km/h... Kas inimesed jäävadki hukkuma? (20) Mart Raudsaar: korras nagu Norras Juhtkiri: vahel on kõige rohelisem rohi siiski Eestis Tarmo Noop: valitsus, aitab juba magusatest valedest! (18) Renno Veinthal: digipööre ja 10 «eluaegset» ametikohta TTÜs Postimees 1998. aastal: 13 riigikogulast ei leiaks väljaspool riigikogu üldse tööd Kultuur Armastada, enne kui hilja (1) Meshell – vaba kui lind Sport Mikkelsen on konkurentsivõimelise autoga naasmas WRC-sarja Spordi lühiuudised Viktor Kassai – vihatud mees üle kogu Euroopa Tarbija Reisikülje lühiuudised Ameeriklased on nõus ostma kallimaid pileteid, et vältida United Airlinesi Tansaania öös luusivad lõvid ja hüäänid Tartu Milline viadukt ehitada? Tartu on keerulise valiku ees (2) Sõnumitooja püüab võita venekeelsete lugejate südameid (1) Maamessi veteran vedas 25 aastat tagasi otse näitusehalli kõrvale künnivaod Kuidas saab Tartu olla kasvav ülikoolilinn? Korda tehtavad koolid soodustagu laste kehalist aktiivsust (1) ÜLESKUTSE: seemnepommiga linnad lilleliseks! Masingu kool leidis ravikodule kodulinnast päästerõnga Näitleja mängib helidega sümfooniat Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: vahel on kõige rohelisem rohi siiski Eestis

2 min lugemist
Kool. Pilt on illustratiivne. FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Kuuleme ikka aeg-ajalt kellegi arvamust, et kõige rohelisem rohi ei kasva mitte meil, vaid hoopis naabrimehe aias. Mõnikord tabame endid ka ise samasuguselt mõttelt. Eesti üldharidussüsteemi on aastast aastasse vaatamata laste korralikele teadmistele kritiseeritud küll koolide kihistumise, poiste väljalangemise kui ka selle pärast, et õpilased olevat tegelikult õnnetud. Leidub neid, kes veel hiljutigi tõid Eestile selles vallas eeskujuks Soomet, näidates nõnda pigem siiski oma väheseid teadmisi haridusest. Arvud räägivad selget keelt: Eesti üldhariduskoolid kuuluvad maailma tippu.

Möödunud aasta lõpus avaldatud PISA uuringud rõõmustasid Eesti noorte kolmanda kohaga loodusteadustes – seda kogu maailmas, Singapuri ning Jaapani järel. Ühtlasi näitasid need, et Eesti koolisüsteem polegi nii kihistunud, nagu meil on kombeks arvata, ning ligipääsu poolest haridusele on meie õpilased viimaste mõõtmiste järgi isegi võrdsemad kui Soomes. Varasemaga võrreldes on palju paranenud mitu muudki olulist näitajat.

Eile OECD avalikustatud võrdlusuuringutega lõhuti veel üks vana müüt: Eesti koolilapsed pole sugugi nii õnnetud, nagu aastaid on räägitud. Pigem kuuluvad nad Euroopa Liidus rahulolevamate hulka.

Kuigi õpilaste rahulolu puhul tuleb mängu terve hulk kooliväliseid tegureid, võib kõike arvesse võttes siiski öelda, et taasiseseisvunud Eestis on üldhariduse arendamisel liigutud õiges suunas. Praegusi häid tulemusi on põhjendatud pikema traditsiooniga, mis on vaid osaliselt õige, kuna 1990. aastate algul oli seis pigem nukker ning Eesti koolist omandatud diplomisse suhtuti välismaal umbusu ja skepsisega. Ja ega ka meie esimesed PISA näitajad möödunud kümnendil maailma paremate killast olnud.

Praeguste heade tulemuste taga on ennekõike raske töö. Selle eest, kuhu Eesti kool praegu maailmas kuulub, tuleb selle töö tegijatele öelda suur tänu, kuna haridus oli ja on sotsiaalse elu kõige olulisem sfäär, mille funktsioneerimisest sõltub kogu ühiskonna kultuuriline, intellektuaalne ja kõlbeline tase. Haridus on ühtlasi nüüdisaegse ühiskonna põhiline sotsiaalne lift, mis võimaldab andekal ja töökal inimesel parandada oma sotsiaalset staatust ning tõusta ka kõige madalamatelt trepiastmetelt kõrgemale.

Mida teha, et Eesti üldharidus jääks edaspidigi sinna, kus ta praegu on? Selleks tuleb, nagu Lewis Carrolli raamatus «Alice peeglitagusel maal», joosta kõigest väest, et jääda paigale, kuid et kuhugi jõuda, tuleb tulevikus joosta veel vähemalt kaks korda kiiremini.

Seotud lood
19.04.2017 21.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto