Sisukord
Arter
Postimees
22.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Tähelepanu euroopa naaritsal Meedikute streiki ilmselt ei tule Kaido Kama koondamine loob sõnavabadusohu õhustiku (29) Eesti lühiuudised Tartu hruštšovkadest saavad smartovkad Balti riikide ühine juubelimünt Valgamaal said mulda kümned tuhanded puud Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Mälumäng Omanik sai tagasi 14 aasta eest varastatud jalgratta Talvik: aitab hoolekandeühiskonnast! (18) Eestlased hoiavad hruštšovkad alles (2) Majandus KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Välismaa Prantsusmaa valimised tulevad pingelisemad kui kunagi varem KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Arvamus EKI keelekool: domineerib ja manipuleerib Dagmar Lamp: Missis Aasta Abielunaise valimised 2017 (5) Aasta visa (5) Sesterile vastumeelsed maksud (2) Juhtkiri: Eesti valija otsib oma mamma Merkelit (5) Utoopiline mees Mélenchon (2) Edasi 1987. aastal: Karl Linnas saadeti Nõukogude Liitu (1) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Ene Pajula veste: mammi loodab eestlaste tervele mõistusele (25) Kultuur Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Tulevik on tunni aja pärast Nädala plaat. Meie aja parim Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Sport Tiitlikaitsja plindris Spordi lühiuudised Mariel Gregor: Kel tähelepanu all käsi värisema hakkab, sel pole tippsporti asja Kindlasse kaotusseisu jäänud Tartu loodab veel muinasjuttu kirjutada NHList unistav kanadalane tuleb Eesti hokit uueks looma Lihtlabane rahahimu võinuks külvata surma Kas Atletico saab lõpuks revanši? Tarbija Sõrmejäljelugejaga pangakaardid on kohal Kuidas tõrjuda pahatahtlikke? Tarbijakülje lühiuudised Kas odavat ja kvaliteetset veini on võimalik supermarketist osta? (6) AK Selitatud sõnad ja sõnumid Müüa miljööväärtusliku vaatega korterid (2) Andrei Makarevitš: küsimusest «Kelle oma on Krimm?» on juba kõrini (12) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Artemi Troitski: ajamasin, mis ei roosteta (1) «Grammatika ülistust» ülistades Uus eesti ooper otsib sõjakogemuse tähendust (1) Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Lumehelbel pole kunagi vaja tunda, et ta on laviinis süüdi? Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene kultuurigeenius Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Nädala plaat. Meie aja parim Tulevik on tunni aja pärast Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Arter Fotolugu: müstiline kogemus uppunud vangla kohal (2) Horoskoop Sõiduproov: Opel Insignia. Värske lipulaev näitab, kuidas sooritada kohustuslikku kava VIDEO! Arengut pole ollagi? Sa vajad trennirestarti! Kogu tõde kohvist Kohvinaudingu nimel Miks vaatavad inimesed õudusfilme? (10) Sauvignon Blanc on Uus-Meremaalt tagasi Väga visad hinged: naised, kes näitavad meestele kandu Vaata Eesti sõjaväe esimesi vorme (1) Ilmakuulsad triibud Riigisekretär Heiki Loot - mees peaministri selja taga Videokassetid tõid lääne massikultuuri Eestisse (1) Filmiarvutus «Reaalselt tundmatu»: sihtpunkt või teelolek? Ära eksi metsas ära, matkaäpid aitavad! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vaata Eesti sõjaväe esimesi vorme

4 min lugemist
Eesti sõjavägede staabi ohvitserid 1918. aasta kevadel. Tsaariarmee vormile on lisatud sinimustvalgeid eraldusmärke. Pildil esiimeses reas kolmas Konrad Rotchild, neljas Nikolai Reek, viies Andres Larka, kuues Aleksander Tõnisson. Fototöötlus Olavi Grünberg. FOTO: Eesti sõjamuuseum

Tallinna külje all Viimsis Eesti Sõjamuuseumis avatakse ülehomme näitus Eesti sõjaväevormidest aastatel 1917–1940. Nii ülevaatlikku ja pikka ajajärku hõlmavat vormide väljapanekut pole meil kunagi varem esitletud ning Arteril avanes eksklusiivne võimalus sellega varakult tutvuda.

Eesti Sõjamuuseumis käisid neil päevil viimased ettevalmistused, et ülehomme avatav sõjaväevorminäitus tipp-topp viimistluse saaks. Peale direktor Hellar Lille sättis väljapanekut meie pädevamaid sõjaväevormi tundjaid Margus Sinimets Saaremaa Sõjavara Seltsist. «Teadurid teavad kuupäevi ja kellaaegu, aga nad ei tea, mis on mis. See ongi minu põhikiiks – kui sihuke haigus on inimese külge tulnud, mis ma siis teha saan. Aga eks see huvi lapsepõlves algas,» tunnistab Sinimets. «Saaremaal oli sõjakola ümberringi nii palju. Vahepeal oli uurimises paus, tead ise, naised-lapsed, aga siis hakkas kollektsioneerimine taas jõudsalt edasi liikuma.»

Orissaare valla sõjavara muuseumi paarikümnest tuhandest esemest on pisike osa jõudnud ka Viimsisse. Tegelikult ülipisike, kõigest viis-kuus eset, mis jäi sõjamuuseumi enda kogus täiuslikkusest puudu.

Eesti ohvitseri ja tema abikaasa riidekapp, mistõttu on näha ka naisteriideid ja -pesu. 1930ndad. Viimaseid detaile sätib Margus Sinimets. FOTO: Tairo Lutter

Näitusega tähistatakse Eesti rahvusväeosade sajandat aastapäeva. Need said alguse 25. aprillil 1917 Peeter Suure merekindluse 2. kindluspolgu asutamisega. Seda päeva võiks pidada ka Eesti sõjaväe sünnipäevaks.

«Suurt sõjalist jõudu rahvusväeosadest ei tulnud, aga tähtis on see, et Eesti sõjaväelased, kes oleksid muidu jäänud Vene kodusõja rinnetele, koondati Eestisse, ja kui algas Vabadussõda, oli sõjaline jõud võtta,» räägib direktor Hellar Lill.

Näitus valmis nii muuseumikogude põhjal kui ka kollektsionääride abiga. Mõned Vabadussõja-aegsed Eesti vormid tuli lasta uuesti õmmelda ning sellele eelnes paariaastane uurimistöö. Käidi isegi Brüsselis Belgia sõjamuuseumis, kus oli väljas teadaolevalt ainus Eesti sõduri Vabadussõja vorm. «Lasime vitriini lahti teha ja võtsime mõõdud. Selgus, et tegemist oli siiski natuke hilisema vormiga,» nendib Lill.

Näitusel vaatab vastu neliteist vormi kandvat mannekeeni, mõni vorm ripub ka mannekeenita, ja ainult kaks neist on koopiad. Kuigi Eesti Vabadussõja aegseid vorme, mis vastaksid täpselt eeskirjades toodud nõuetele, pole ühtki säilinud, on välja pandud originaalid eeskirjadega ette nähtuga sarnased.

Mõnel inimkeha kunstlikul imitatsioonil on seljas veel mõne aasta eest muuseumis oma sajandat sünnipäeva tähistanud veterani Kristjan Petti vormiriided. Ta oli viimane elus olev Eesti sõjakooli lõpetanu.

Jalaväelane 1917. aasta USA vormis Eesti vormimütsiga. Käes Briti kergekuulipilduja Lewis. FOTO: Eesti Sõjamuuseum (Kristen Jüriväli)
Jalaväelane 1919. aasta esimeses Eesti vormis. FOTO: Eesti Sõjamuuseum (Kristen Jüriväli)
Ratsarügemendi nooremleitnant 1936. aasta vormis. Vorm kuulus nooremleitnant Kristjan Pettile. FOTO: Eesti Sõjamuuseum (Kristen Jüriväli)

Üks vorm lisandus kollektsiooni tänu sellele, et selle puudumine sai kunagi «Terevisioonis» maha hõigatud. Kehra kandist anti teada, et vanavanaisa vorm on täiesti alles – mis sest, et see oli Inglise oma. Mõned Esimese maailmasõja aegsed esemed on soetatud USA oksjonitelt.

Tähelepanuväärne on foto, mis katab ühes näitusesaalis terve seina. «See on 1918. aasta kevadel pildistatud Eesti sõjavägede staabi ohvitserkond,» räägib Lill. «Vormide seisukohast on see eriti huvitav, sest tsaariarmee vormidele on lisatud sinimustvalgeid eraldusmärke. Kuid näeme ka tulevasi Vabadussõja ja kaitseväe juhte, näiteks Nikolai Reeki, Aleksander Tõnissoni ja Andres Larkat. Enam-vähem oleme suutnud tuvastada, kes on pildil, aga teises-kolmandas reas on isikuid, kelle kindlakstegemisel saavad ehk näitusekülastajad ja lehelugejadki kaasa aidata.»

Näitus jääb avatuks mitmeks aastaks, Eesti Sõjamuuseumisse on sissepääs tasuta.

1924. aasta vormimüts, mida sõjaminister Ado Anderkopi järgi kutsuti «anderkopiks». FOTO: Eesti Sõjamuuseum (Kristen Jüriväli)

EESTI VORMI LUGU

Vormi lugu algas juba Vene armee eesti rahvusväeosade loomise ajal 1917. aasta kevadel, esimene eraldusmärkide kirjeldus valmis novembris. 1918. aasta varakevadel saatsid Saksa okupatsioonivõimud eesti rahvusväeosad laiali. Vahetult enne seda, 1918. aasta märtsis, oli kinnitatud esimeste päris oma eraldusmärkide kirjeldus.

Vabadussõja alguses polnud Eestil võimalik oma sõduritele ühtset vormi anda. Nii võideldi esialgu enamasti Vene armee vormis või erariietes. Ainsad Eesti eraldusmärgid olid viieharuline mütsimärk ja sinimustvalge lindike käisel. Eesti rahvaväe vormi ja eraldusmärkide kirjeldus kinnitati 1919. aasta märtsis. Suve hakul jõudis üksustesse ka liitlastelt saadud varustus.

Esimene Eesti vormi mütsimärk 1918. aastast. FOTO: Eesti Sõjamuuseum (Kristen Jüriväli)
Eesti vormi mütsimärk 1919. aasta märtsist. FOTO: Eesti Sõjamuuseum (Kristen Jüriväli)

Kohe pärast Vabadussõda hakati vormi muutma. 1920. aasta mais võeti senise pruunikashalli kanga asemel kasutusele khakivärvi riie. 1924. aasta jaanuaris kinnitati täielikult uuendatud vormi kirjeldus. Seda hakati sõjaministri nime järgi kutsuma Anderkopi vormiks.

Juba kahe aasta pärast, 1926. aastal, võeti kasutusele uus vorm, mida kanti kümme aastat. Ka selle aja jooksul tehti mitu muudatust. Uus ja ühtlasi viimane sõjaeelne vormikirjeldus kehtestati 1936. aastal.

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kandsid Punaarmeesse üle võetud eesti sõdurid ja ohvitserid esialgu oma Eesti vorme edasi, kuid neile kinnitati Punaarmee eraldusmärgid. 1942. aastal formeeritud Punaarmee eesti laskurdiviisid pandi juba Punaarmee mundrisse. Saksa relvajõudude koosseisus moodustatud eestlaste pataljonide ja Omakaitse ohvitserid ning mõned allohvitserid kandsid tihti oma vana Eesti vormi. Järk-järgult vahetati need siiski Wehrmachti, Saksa politsei või Relva-SSi mundri vastu.

Allikas: Eesti Sõjamuuseum

Aasta on 1940. Suurtükiväe leitnant õmbleb vormi külge Punaarmee tunnuseid. Kuna mees on mustas masenduses, on ta juba võtnud mõne pitsi viina. FOTO: Tairo Lutter

VORMIRIIETUSE KANDMISE NÄPUNÄITEID

Vormiriiete täpne kirjeldus on avaldatud kaitseministri käskkirjas. Alljärgnevalt anname mõne praktilise näpunäite, mida vormiesemete valmistamisel ja kandmisel tuleks silmas pidada.

Palitu peab küllalt pingul ümber keha olema, seejuures liigutusi mitte takistama. Kandmisel kulub ja määrdub kõige rohkem krae, mida peab õigel ajal puhastama või vahetama. Käte palitutaskuis hoidmine annab lohaka ilme, venitab taskud välja, kortsutab varrukad ja kulutab ruttu nende otsad. Kui kindad on korralikud ja aastaajale vastavad, ei ole kunagi vajadustki käsi taskuis hoida.

/…/

Kuub on riietusese, mis nõuab erilist hoolt, sest temas tuleb kõige sagedamini esineda. Ta olgu hästi õmmeldud, korralik ja puhas. Küljetaskuisse ei tohi panna kogukamaid asju, kuna rinnataskuist ei tohi välja paista pliiatsid, täitesulepead jne.

Püksid olgu pealtpoolt põlve parajalt laiad, kuna sääre kinnistamiseks on vormikirjelduses lubatud kasutada trippe, nööre ja nööpe. Praktilisemad on nöörid, mis käivad läbi püksisääres olevate silmaaukude ja värvilt ei erine pükstest.

/…/

Pikad püksid ulatugu katma kingi, kuid nad ei tohi olla niivõrd pikad, et nad lõõtsadena kortsu tõmbuksid. /…/ Kunagi ei tohi lasta minna selleni, et nad näiksid kahe kõvera toruna.

/…/

Kannuseid kannavad ainult need ohvitserid, kellele see vormikandmise seadluses ette nähtud. Kannused ei tarvitse olla eriti suured ning kärarikkad ega ka miniatüürsed. Nad peavad olema valgest metallist ja parajalt saapa ümber seisma, et nad järel ei lohiseks.

/…/

Ohvitseri pesu olgu eeskätt puhas ja korralik. Ei ole ühtegi vabandust sellele, kui varrukatest paistavad määrdunud või narmendavad kätised või kaelusest rüüstunud krae. On palju tõtt väljendis, et pesu puhtus näitab üldise kultuuri taset.

/…/

Allikas: J. Sepp, «Ohvitser», Joh. Palsi Kirjastus, Tallinn 1933

Seotud lood
21.04.2017 24.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto