Sisukord
Kultuur
Postimees
22.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Tähelepanu euroopa naaritsal Meedikute streiki ilmselt ei tule Kaido Kama koondamine loob sõnavabadusohu õhustiku (29) Eesti lühiuudised Tartu hruštšovkadest saavad smartovkad Balti riikide ühine juubelimünt Valgamaal said mulda kümned tuhanded puud Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Mälumäng Omanik sai tagasi 14 aasta eest varastatud jalgratta Talvik: aitab hoolekandeühiskonnast! (18) Eestlased hoiavad hruštšovkad alles (2) Majandus KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Välismaa Prantsusmaa valimised tulevad pingelisemad kui kunagi varem KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Arvamus EKI keelekool: domineerib ja manipuleerib Dagmar Lamp: Missis Aasta Abielunaise valimised 2017 (5) Aasta visa (5) Sesterile vastumeelsed maksud (2) Juhtkiri: Eesti valija otsib oma mamma Merkelit (5) Utoopiline mees Mélenchon (2) Edasi 1987. aastal: Karl Linnas saadeti Nõukogude Liitu (1) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Ene Pajula veste: mammi loodab eestlaste tervele mõistusele (25) Kultuur Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Tulevik on tunni aja pärast Nädala plaat. Meie aja parim Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Sport Tiitlikaitsja plindris Spordi lühiuudised Mariel Gregor: Kel tähelepanu all käsi värisema hakkab, sel pole tippsporti asja Kindlasse kaotusseisu jäänud Tartu loodab veel muinasjuttu kirjutada NHList unistav kanadalane tuleb Eesti hokit uueks looma Lihtlabane rahahimu võinuks külvata surma Kas Atletico saab lõpuks revanši? Tarbija Sõrmejäljelugejaga pangakaardid on kohal Kuidas tõrjuda pahatahtlikke? Tarbijakülje lühiuudised Kas odavat ja kvaliteetset veini on võimalik supermarketist osta? (6) AK Selitatud sõnad ja sõnumid Müüa miljööväärtusliku vaatega korterid (2) Andrei Makarevitš: küsimusest «Kelle oma on Krimm?» on juba kõrini (12) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Artemi Troitski: ajamasin, mis ei roosteta (1) «Grammatika ülistust» ülistades Uus eesti ooper otsib sõjakogemuse tähendust (1) Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Lumehelbel pole kunagi vaja tunda, et ta on laviinis süüdi? Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene kultuurigeenius Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Nädala plaat. Meie aja parim Tulevik on tunni aja pärast Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Arter Fotolugu: müstiline kogemus uppunud vangla kohal (2) Horoskoop Sõiduproov: Opel Insignia. Värske lipulaev näitab, kuidas sooritada kohustuslikku kava VIDEO! Arengut pole ollagi? Sa vajad trennirestarti! Kogu tõde kohvist Kohvinaudingu nimel Miks vaatavad inimesed õudusfilme? (10) Sauvignon Blanc on Uus-Meremaalt tagasi Väga visad hinged: naised, kes näitavad meestele kandu Vaata Eesti sõjaväe esimesi vorme (1) Ilmakuulsad triibud Riigisekretär Heiki Loot - mees peaministri selja taga Videokassetid tõid lääne massikultuuri Eestisse (1) Filmiarvutus «Reaalselt tundmatu»: sihtpunkt või teelolek? Ära eksi metsas ära, matkaäpid aitavad! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio

2 min lugemist
Mika Vainio FOTO: Kuvatõmmis

Eelmisel nädalal lahkus meie hulgast 53-aastasena Soome elektroonilise muusika põhimees ja üldse üks muusikamaailma põhimees Mika Vainio.

Vainio oli tuntud eelkõige kui soome müra, techno ja ambient’i duo Pan Sonic üks liikmeid. Samuti oli ta silmapaistev nii erinevate aliaste kui ka kodanikunime all sooloartistina ning lisaks sellele tegi edukalt kaasa peaaegu et lugematutes ühisprojektides peaaegu et lugematute eksperimentaal- ja müramuusika meistritega. Tema 2011. aastal ilmunud ja kitarririffide retsimisel põhinev ning kuuldavasti väga autobiograafilise pealkirjaga album «Life (It Eats You Up)» on mu viimaste aastate lemmikplaate. Elu, mis paneb su nahka – Mika Vainio olevat maadelnud depressiooni ja alkoholiprobleemiga.

2001. aastal esines Pan Sonic kontserdiga Tallinna Kunstihoones. Nende live nägi välja järgmine. Kaks tõsiste nägudega soome meest, nokkmütsid peas, seisid laval ühe laua taga, millel oli silmapaistev kuhi juhtmeid ja mingisugust metallikola. Nii mõnelgi võis ebamugav olla. Omal moel meenutas see mulle mu kodukülas tegutsenud elektriasjade entusiasti Sepa Andut, kel oli samuti kodust hästi palju äraviskamisele kuuluvat elektroonilist kola, mille tontlikus läheduses Andu siiski elada tahtis.

Juhtmete lõhkumisel tekkivate helidena võibki Pan Sonicu muusikat kõigepealt kirjeldada – särtsud, müra, nihkuvad faasid. See müra oli aga struktureeritud ja tihtipeale rütmistatud. Tantsitav, võib-olla ka funky. Kui Pan Sonicu lugu oma järkjärgulises kasvamises su kätte sai, siis oli ja on see ikka totaalselt võimas kogemus. Müra võtab üle ja uputab su millessegi, mis on suurem kui sina. Selle võib lisanduda halastamatult seljas elav techno-biit. Kindlasti on selles ekstaatilisust.  

Kindlasti on selles vanaaegses mõttes põhjamaisust, toorust ja karmust. Metalli. Elektrit. Surinaid. Undamisi. Kajasid. Vaikust. Tõsidust. Täpsust. Karismat. Vaieldamatust. Suurust. Minnalaskmist. Pan Sonicu muusika puhul on ikka armastatud kerkivate kujutluspiltidena mainida kusagil arktilises üksinduses humisevaid elektrijaamu, mahajäetud militaarrajatisi, radioaktiivset saastet ja muud rasketööstuslikku, hirmutavat ja autoriteetset. Nende viimane plaat «Atomin Paluu» on soundtrack Soome dokfilmile, mis näitab pärast Tsornobõli katastroofi esimese Soome tuumaelektrijaama rajamist.

Alustasid nad 90ndate alguses Turus tegelikult Panasonicuna, aga siis võttis elektroonikafirma neid autoriõiguste pärast noomida ja nii kadus a ning jäi Pan Sonic. Sähko oli see nüüdseks legendaarne plaadifirma, mille all tegutseti. Inspiratsioon pärines Throbbing Gristle’ilt, Suicide’ilt, Einstürzende Neubautenilt, aga ka reggae’st ja dub’ist, kindlasti ka acid house’ist ja techno’st. Vainiot on järelehüüetes nimetatud Põhja King Tubbyks. Väga istusid talle ka country ja rockabilly. Pan Sonicu muusikat on nad stiili mõttes ise kirjeldanud sõnadega «hobuseliha rockabilly». Miks, küsiti. Aga sellepärast, et meile meeldivad nii hobuseliha kui rockabilly, vastasid nad.

Kord kodukandis Luual ühel soojal juuliööl Pan Sonicu muusikat kuulates tekkis millegipärast hirmusegune tundmus, et maja, kus viibin, on paksult rohutirtsudega kaetud. Rohutirtsud olid sel suveööl rohu sees oma sumisemisi sumisemas nagu ikka, kuid millegipärast tundus, et Pan Sonicu rütmilised undamised võiksid neid vahvaid rohelisi mikroolendeid kuidagi kõnetada. Võis mõelda, et toimub mingisugune bioloogiline kommunikatsioon. Aga kuna välja uurima ei julgenud minna, siis ei tea – äkki oligi maja rohutirtsudega kaetud. Soe oli küll. Isegi palav.

Seotud lood
21.04.2017 24.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto