Sisukord
Arvustused
Postimees
22.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Tähelepanu euroopa naaritsal Meedikute streiki ilmselt ei tule Kaido Kama koondamine loob sõnavabadusohu õhustiku (29) Eesti lühiuudised Tartu hruštšovkadest saavad smartovkad Balti riikide ühine juubelimünt Valgamaal said mulda kümned tuhanded puud Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Mälumäng Omanik sai tagasi 14 aasta eest varastatud jalgratta Talvik: aitab hoolekandeühiskonnast! (18) Eestlased hoiavad hruštšovkad alles (2) Majandus KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Välismaa Prantsusmaa valimised tulevad pingelisemad kui kunagi varem KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Arvamus EKI keelekool: domineerib ja manipuleerib Dagmar Lamp: Missis Aasta Abielunaise valimised 2017 (5) Aasta visa (5) Sesterile vastumeelsed maksud (2) Juhtkiri: Eesti valija otsib oma mamma Merkelit (5) Utoopiline mees Mélenchon (2) Edasi 1987. aastal: Karl Linnas saadeti Nõukogude Liitu (1) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Ene Pajula veste: mammi loodab eestlaste tervele mõistusele (25) Kultuur Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Tulevik on tunni aja pärast Nädala plaat. Meie aja parim Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Sport Tiitlikaitsja plindris Spordi lühiuudised Mariel Gregor: Kel tähelepanu all käsi värisema hakkab, sel pole tippsporti asja Kindlasse kaotusseisu jäänud Tartu loodab veel muinasjuttu kirjutada NHList unistav kanadalane tuleb Eesti hokit uueks looma Lihtlabane rahahimu võinuks külvata surma Kas Atletico saab lõpuks revanši? Tarbija Sõrmejäljelugejaga pangakaardid on kohal Kuidas tõrjuda pahatahtlikke? Tarbijakülje lühiuudised Kas odavat ja kvaliteetset veini on võimalik supermarketist osta? (6) AK Selitatud sõnad ja sõnumid Müüa miljööväärtusliku vaatega korterid (2) Andrei Makarevitš: küsimusest «Kelle oma on Krimm?» on juba kõrini (12) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Artemi Troitski: ajamasin, mis ei roosteta (1) «Grammatika ülistust» ülistades Uus eesti ooper otsib sõjakogemuse tähendust (1) Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Lumehelbel pole kunagi vaja tunda, et ta on laviinis süüdi? Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene kultuurigeenius Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Nädala plaat. Meie aja parim Tulevik on tunni aja pärast Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Arter Fotolugu: müstiline kogemus uppunud vangla kohal (2) Horoskoop Sõiduproov: Opel Insignia. Värske lipulaev näitab, kuidas sooritada kohustuslikku kava VIDEO! Arengut pole ollagi? Sa vajad trennirestarti! Kogu tõde kohvist Kohvinaudingu nimel Miks vaatavad inimesed õudusfilme? (10) Sauvignon Blanc on Uus-Meremaalt tagasi Väga visad hinged: naised, kes näitavad meestele kandu Vaata Eesti sõjaväe esimesi vorme (1) Ilmakuulsad triibud Riigisekretär Heiki Loot - mees peaministri selja taga Videokassetid tõid lääne massikultuuri Eestisse (1) Filmiarvutus «Reaalselt tundmatu»: sihtpunkt või teelolek? Ära eksi metsas ära, matkaäpid aitavad! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel?

2 min lugemist
FOTO: Internet

Jonas Hassen Khemirit peetakse poliitiliseks kirjanikuks. Põhiliselt seetõttu, et mõne aasta eest saatis ta Rootsi justiitsministrile Beatrice Askile avaliku kirja, kus pani ette temaga kahekümne neljaks tunniks kehad vahetada. Nii saanuks minister teada, mis tunne on olla tumedanahaline mees, kes tajub iga päev, sünnist saadik, et keegi vaatab teda tänaval ja peab kurjategijaks, džihadistiks, kahtlaseks tüübiks, keda pole mõtet tööintervjuule kutsuda, sest tema nimi on Hassen ja mitte Fredrik. Ilmselt on asi ka selles, et tema romaanid käsitlevad immigranditaustaga rootslaste elu ja puudutavad seetõttu teemasid, nagu rassism, töötus, klassisuhted, seksism jne.

Lahterdada kirjandust ühiskonnakriitiliseks ja igavikuliseks on muidugi algusest peale kahtlane tegevus. Armastuslugu tundub ajatu teemana senikaua, kuni armastajad on erinevast soost, vastasel korral on tegemist kas «julge põhimõtteavalduse» või «homopropaganda». Tegelikult muidugi ei ole ükski armastuslugu täielikult vaba ühiskondlikust mõõtmest (isegi «Romeos ja Julias» toimetavad võitlevad aadlipered ja maise võimu suhtes skeptilised usuhärrad), lihtsalt piirialadel pole poliitikast võimalik mööda vaadata.

Khemiri esimese eesti keelde tõlgitud romaani «Kõik, mida ma ei mäleta» puhul tahaks julgustada lugejat just märkama üldkehtivat, ajatut. See on lugu Samuelist, kes saab autoõnnetuses surma, tema armsamast Laidest, korterikaaslasest Vandadist ja kirjanikust Jonasest, kes üritab rekonstrueerida õnnetuseni viinud sündmuste jada. Nende (ja teistegi) tegelaste hääled vahelduvad tekstis märkamatult, nii et lugeja pole kunagi kindel, kelle perspektiivi parasjagu kujutatakse. Sündmused korduvad, ühte aastavahetuspidu jutustatakse kord Samueli idealiseeriva Laide, siis jälle represseeritud, natuke agressiivse ja päris kindlasti armukadeda Vandadi pilgu läbi. Selline kaleidoskoopiline lähenemine pole iseenesest midagi uut, mõelgem kas või Akira Kurosawa kuulsa «Rashomoni» peale. Mälu on subjektiivne, see sõltub emotsioonidest, meeleseisundist, alateadlikest soovidest ja paljust muust. Seda kõike me juba teame.

Khemiri aga taotleb midagi muud. Ühelt poolt küsib ta, milline on üldse seos inimese ja tema mälestuse vahel. Kas Samuel, sellisena nagu teda meenutavad Vandad ja Laide, oli üldse kunagi olemas, või on ta lihtsalt nende ihade ja hirmude tagantjärele koostatud peegeldus? Kas kirjanik Jonas üritab rekonstrueerida Samueli kui reaalselt eksisteerinud isikut või kui kirjanduslikku tegelast? Ning kõige ebamugavam küsimus: kui niivõrd olulisele küsimusele nagu «miks Samuel ennast autoga surnuks sõitis» ei suuda kumbki temasse armunud tegelasest vastata, siis keda nad tegelikult armastasid?

Need fantoomid, mida Laide ja Vandad Samuelis näevad, on muidugi selgelt mõjutatud 21. sajandi Rootsi stereotüüpidest. Vasakpoolse aktivisti Laide jaoks on immigrandijuurtega Samuel ideaalne päästeobjekt, Vandadi represseeritud seksuaalsus tumestab kogu tema maailma. Nende kujutluste lahknevus tegelikkusest tekitab probleeme mõlemale, kõige rohkem aga Samuelile. Jõudsimegi ringiga jälle poliitikani välja.

***

Jonas Hassen Khemiri

«Kõik, mida ma ei mäleta»

Tõlkinud Aet Varik

Varrak 2017

264 lk

Seotud lood
21.04.2017 24.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto