Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.04.2017
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Tähelepanu euroopa naaritsal Meedikute streiki ilmselt ei tule Kaido Kama koondamine loob sõnavabadusohu õhustiku (29) Eesti lühiuudised Tartu hruštšovkadest saavad smartovkad Balti riikide ühine juubelimünt Valgamaal said mulda kümned tuhanded puud Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Mälumäng Omanik sai tagasi 14 aasta eest varastatud jalgratta Talvik: aitab hoolekandeühiskonnast! (18) Eestlased hoiavad hruštšovkad alles (2) Majandus KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Välismaa Prantsusmaa valimised tulevad pingelisemad kui kunagi varem KOHALIK VAADE: Kas kõikvõimsa Antoni hiilgus on otsakorral? Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt Arvamus EKI keelekool: domineerib ja manipuleerib Dagmar Lamp: Missis Aasta Abielunaise valimised 2017 (5) Aasta visa (5) Sesterile vastumeelsed maksud (2) Juhtkiri: Eesti valija otsib oma mamma Merkelit (5) Utoopiline mees Mélenchon (2) Edasi 1987. aastal: Karl Linnas saadeti Nõukogude Liitu (1) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Ene Pajula veste: mammi loodab eestlaste tervele mõistusele (25) Kultuur Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Tulevik on tunni aja pärast Nädala plaat. Meie aja parim Nüganeni läbikukkunud lavastus (4) Sport Tiitlikaitsja plindris Spordi lühiuudised Mariel Gregor: Kel tähelepanu all käsi värisema hakkab, sel pole tippsporti asja Kindlasse kaotusseisu jäänud Tartu loodab veel muinasjuttu kirjutada NHList unistav kanadalane tuleb Eesti hokit uueks looma Lihtlabane rahahimu võinuks külvata surma Kas Atletico saab lõpuks revanši? Tarbija Sõrmejäljelugejaga pangakaardid on kohal Kuidas tõrjuda pahatahtlikke? Tarbijakülje lühiuudised Kas odavat ja kvaliteetset veini on võimalik supermarketist osta? (6) AK Selitatud sõnad ja sõnumid Müüa miljööväärtusliku vaatega korterid (2) Andrei Makarevitš: küsimusest «Kelle oma on Krimm?» on juba kõrini (12) Mihkel Solvak: palju erinevaid konservatiive Artemi Troitski: ajamasin, mis ei roosteta (1) «Grammatika ülistust» ülistades Uus eesti ooper otsib sõjakogemuse tähendust (1) Vikerkaar loeb. Milline on seos inimese ja tema mälestuse vahel? Lumehelbel pole kunagi vaja tunda, et ta on laviinis süüdi? Eesti kultuuri täheatlas: Eesti esimene kultuurigeenius Aja auk. Puhka rahus, Mika Vainio Nädala plaat. Meie aja parim Tulevik on tunni aja pärast Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum Arter Fotolugu: müstiline kogemus uppunud vangla kohal (2) Horoskoop Sõiduproov: Opel Insignia. Värske lipulaev näitab, kuidas sooritada kohustuslikku kava VIDEO! Arengut pole ollagi? Sa vajad trennirestarti! Kogu tõde kohvist Kohvinaudingu nimel Miks vaatavad inimesed õudusfilme? (10) Sauvignon Blanc on Uus-Meremaalt tagasi Väga visad hinged: naised, kes näitavad meestele kandu Vaata Eesti sõjaväe esimesi vorme (1) Ilmakuulsad triibud Riigisekretär Heiki Loot - mees peaministri selja taga Videokassetid tõid lääne massikultuuri Eestisse (1) Filmiarvutus «Reaalselt tundmatu»: sihtpunkt või teelolek? Ära eksi metsas ära, matkaäpid aitavad! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Dagmar Lamp: Missis Aasta Abielunaise valimised 2017

2 min lugemist
Dagmar Lamp FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Sel nädalal lahvatas lõkkele debatt Eesti Naisliidu korraldatava aasta ema konkursi ümber. Kuna konkursitingimuste kohaselt võib kandidaadiks esitada vaid naise, kes on abikaasaga koos üles kasvatanud vähemalt kaks tublit last, tekitas see arusaadavalt paljudes inimestes pahameelt – ka minus.

Ma mõistan lihtsat tõsiasja, et konkurssi korraldades tuleb kuskile piir tõmmata, ning mõneti mõistan ka naisliidu esinaise Siiri Oviiri selgitust, et 20 aastat tagasi, kui statuuti paika seati, olid ajad teised: lahutuste arv oli laes ning nad tundsid, et abielu kui sellist tasuks ühiskonnas rohkem väärtustada.

Samas on ajad ju ometi edasi läinud. Tõsiasi, et tegemist on autasuga, mille annab igal aastal üle president, lisab konkursile olulist kaalu. On selge, et alati jääb Eestisse inimesi, kelle jaoks ongi abielu suurim väärtus, ja keegi ei keela neile selliseid vaateid. Minul tekib aga küsimus, miks me peame ühe peremudeli ülistamise käigus maha tegema teisi peremudeleid – neid, mis on Eesti ühiskonnas samuti väga levinud? Arvestades, kui levinud on Eestis perevägivald ning kui raske on perevägivalla all kannatavatel naistel abikaasa juurest ära tulla, siis miks peab nende jaoks sageli elupäästmiseks olulise otsuse ühiskondlikul tasandil veel raskemaks tegema?

Löök pole tabanud mitte ainult seksuaalvähemuste esindajad või peresid, kes elavad koos, kuid pole abielus, vaid ka üksikvanemaid, kelle elu pole samuti üleliia kerge. Oviiri vihjed sellele, nagu tähendaks üksikemaks olemine automaatselt seda, et tegemist on naisega, kes igal jõululaupäeval järglastele aktiivselt uut «issit» tutvustab, on ausalt öeldes solvavad. Muidugi, jah, inimesi on igasuguseid, kuid üksikvanemad, keda mina tunnen, rabavad sageli mitme vanema eest ning otsused, mida nad oma laste huvisid esikohale seades teevad, ei ole sugugi iga esimese ettejuhtuva mehe kojuvedamise mõõtu, pigem vastupidi – ennast asetatakse tagaplaanile ning pole harvad juhusedki, kus emad loobuvad laste nimel isiklikust elust sootuks. On nad seetõttu vähem väärtuslikud emad?

Enim on aga häirima jäänud n-ö abielupooldajate seisukohad, mis tembeldavad minusuguseid probleemile osutajaid radikaalideks ja Eesti ühiskonna õõnestajateks. Tahaks siinkohal lihtsalt ohata ja käsi laiutades küsida: miks ei võiks me kõik lihtsalt läbi saada? Miks ei võiks me tõsta esikohale laste huvisid ning mõista, et lihtsalt abielu ei ole miski imevits, mis lastele turvalise elukeskkonna tagab. Kui see nii oleks, poleks meil Eestis ühtki õnnetut last.

Seotud lood
21.04.2017 24.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto