T, 17.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestlased hoiavad hruštšovkad alles

Nils Niitra
, reporter
Eestlased hoiavad hruštšovkad alles
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
1964. aastast Pärnus Jannseni tänava hruštšovkas elav Maimu Jugala ütleb, et kitsukesest köögist ja koridorist hoolimata on ta korteriga rahul, pealegi on kõik vajalik käe-jala juures.
1964. aastast Pärnus Jannseni tänava hruštšovkas elav Maimu Jugala ütleb, et kitsukesest köögist ja koridorist hoolimata on ta korteriga rahul, pealegi on kõik vajalik käe-jala juures. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Äsja kirjutas Jaanus Piirsalu sellest, kuidas Moskvas peetakse plaani hakata massiliselt hruštšovkasid lammutama. Eestlased nii äkilised pole, nemad kõpitsevad vanu maju korda teha, mõnest hruštšovkast saab suisa smartovka.

Valdav osa eestlastest on käinud hruštšovkas asuvas korteris vähemasti kellelgi külas, paljud seal aga ise elanud. Hruštšovka firmamärk on imeväike koridor ja köök, kus on raske kolme täiskasvanud inimest istuma mahutada. WC-pott, kraanikauss ja vann asuvad ühes ruumis. Praegu on see üsna tavaline, 1950. aastatel aga midagi täiesti uut.

Hruštšovkad ei sobi nüüdisaja standardeid ihkavatele kahe- ja enamalapselistele peredele, ent 1950. ja 1960. aastatel kuulutasid need uut elukvaliteeti, mis sobis sõjajärgses üldises ruumikitsikuses kõigile. Minu vanaonu Harald ja tema kaasa Maimu kolisid koos väikse pojaga uhiuude kortermajja Pärnu jõe kaldal 1964. aasta jaanuaris ehk rohkem kui poolsada aastat tagasi.

Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
AK
Tarbija
Elustiil
Tagasi üles