Sisukord
Kultuur
Postimees
24.04.2017
Eesti Vana-Kalamaja tänav liidab vanalinna merega Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Saluveer: osa kollektiivist pingestab olukorda tahtlikult Esikülg 24. aprill Ministeerium: Saluveeri tööga on probleeme Politsei rammis mootorrattaga pealinnas kihutanud paari pikali Vabaerakond valis esimeheks Artur Talviku (2) Otsa kooli õpetajad nõuavad Aarne Saluveeri lahkumist (3) ERMi järgmine siht: pool miljonit külastajat Majandus Majanduse lühiuudised Eesti tippjuhid teenivad töölistest 10 korda rohkem (4) Marek Helm: raske hetk avaks poliitikute silmad (11) Pangamaks peletab Nordea peakorteri Stockholmist Välismaa AJA PEEGEL. Utoopia ja vägivald – äärmusluse tuttavlik nägu Välismaa lühid Prantsuse valimiste esimese vooru võitis Macron «Islamistlik» äärelinnabaar sattus debatis tähtsale kohale Arvamus Priit Pullerits: Oo, Suur Isa, aita meid, palun! (14) Garri Raagmaa: miks Targast Majast sai lollide maja? Andrus Karnau: puidutehase avalik ja erahuvi Kadi Härma: kas panna muusikatunnis hinne või mitte (4) Juhtkiri: õpetajate appikarje Postimees 1931. aastal: ootamatu uputus Lõuna- ja Kesk-Eestis Kultuur Ministeerium ei kiirusta toetust saavaid teatreid uute vastu välja vahetama Sport Olümpiapileti püüdmine algas tagasilöögiga Spordi lühiuudised Rattamaailma rõõm kadus ühe hetkega Tallinn Vana-Kalamaja tänav liidab vanalinna merega Tartu Tudengipäevad toovad muudatusi ja uut avastamist Sünnipäev jääb ära ema mõrva tõttu (2) Läbi linna kulgevad alleed pakuvad varju ja viivad pargist parki Tartu- ja Võrumaa puukidest on nakkusohtlikud vaat et pooled ERMi järgmine siht: pool miljonit külastajat Joonistajad taovad karikatuurid kunstiks Koolivalikut võiks Tartus võtta pingevabalt Juhtkiri: mis loeb siin rahva hääl? (3) Eriline vaikuseta maailm Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ministeerium ei kiirusta toetust saavaid teatreid uute vastu välja vahetama

7 min lugemist
Hillar Sein. FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kuidas oleks kõige õigem rahastada Eesti teatreid, kui suure osa peaksid saama nn endised riigiteatrid, nüüdsed riigi osalusega sihtasutused, ning mille alusel võiks tegevustoetusi jaotada era- ja projektiteatritele? Selle üle on kultuuriministeerium ja valdkonna esindajad vaielnud viimased kaks aastat, sest välja töötatakse uusi rahastamispõhimõtteid.

Eelmise aasta sügisel jõuti otsusele, et erakapitalil põhinevad teatrid ja projektiteatrid peaksid raha taotlema kultuurkapitalist ning kultuuriministeeriumi kanda jääks eelkõige sihtasutustele tegevustoetuste andmine. Kuna kultuurkapital polnud aga sellise arenguga nõus, võeti aeg maha ning sel kevadel alustati otsast peale. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein täpsustas, et vale on väita, et eelmisel aastal jõuti otsusele. «Tegemist oli eelmise rahastamiskomisjoni ettepanekuga, mis esitati ministeeriumile kaalumiseks,» selgitas Sein.

«Analüüsides aga seda ettepanekut nii ministeeriumis, kultuurkapitali esindajatega kui ka praegu koos käiva eksperdigrupiga, leidsime, et teatripildi rikastamiseks ei piisa ainult kultuurkapitali vahenditest ning ministeerium peaks lisaks sihtasutuste toetamisele jätkama ka teiste omandi- ja tegutsemisvormides tegutsevate teatrite toetamist. Aga isegi see mõte on ka praegu ettepaneku vormis, mida pole veel lõplikult otsustatud.»

Hillar Seina sõnul loodetakse uutes rahastamispõhimõtetes kokku leppida selle aasta esimesel poolel ning 2019. aasta toetused jagatakse juba nende järgi.

- Hillar Sein, miks tahab ministeerium muuta teatrite rahastamise põhimõtteid?

Praegune rahastamissüsteem on pärit ajast, kui eksisteerisid veel riigiasutustena tegutsevad teatrid, ning kuna neid enam ei ole ja erateatrite arv, kes sooviksid toetust saada, on kasvanud, tulebki see teema lahti võtta ja uuesti kokku panna. Eesmärk on kehtestada kõikidele osalistele üheselt mõistetav etendusasutuste rahastamismudel ning parima lahenduse leidmiseks on otsustamisse kaasatud ka valdkonna suuremad esindusorganisatsioonid.

Tõenäoliselt ei ole arusaam, mille järgi seni raha on jagatud, vale ning võib-olla ei tulegi muudatused nii suured, kui mõned on ehk lootnud. Kindlasti on raske luua rahastamismudelit, mis kõikidele etendusasutustele võrdselt meeldiks, aga me soovime teha mudeli, mis oleks kõigile üheselt mõistetav.

- Milline on ministeeriumi ideaal, millised need põhimõtted peaksid olema?

Võib kõlada idealistlikult, aga tulemus võiks olla selline, et meie teatripilt oleks mitmekesine ja puudutaks publikut. Võib-olla suuremal määral kui praegu. Seal leiduks eri liiki lavastusi  erinevale maitsele, julgetaks katsetada ja ka eksida ning rahastamisotsused oleksid pikaajalisemad kui üks aasta.

Samuti peaks olema üheselt arusaadav, et ministeeriumi ressursid on piiratud ning sealse toetuse nimel on seetõttu väga karm konkurents. Ainult soovist teha teatrit ei piisa ehk mingit nn lävendit, mille ületamisel pääseb automaatselt riigitoetusele, ei tule kindlasti. Sul peab olema midagi, mida teistel ei ole, või sa pead midagi tegema tunduvalt paremini.

-Räägime olevikust. Mis põhimõtete alusel jagas kultuuriministeerium 2017. aastal teatritele tegevustoetust?

Eksperdigrupi töös osalenud liikmed (Hillar Sein, Monika Larini, Jaak Allik, Leino Rei, Paul Himma, Kristiina Garancis) analüüsisid kõikide etendusasutuste taotlusi ning võrdlesid ja kaalusid kõiki kriteeriume iga teatri kontekstis eraldi, pidades silmas ka valdkonda kui tervikut.

Kriteeriumid olid järgmised: etendusasutuse kavandatud tegevuse kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne tähtsus ning valdkondlik mõju. Etendusasutuse arengukava ja visioon ning kavandatavate tegevuste kestlikkus, uuenduslikkus ja ajakohasus. Samuti uuslavastuste ja etenduste arv ning planeeritav külastajate arv. Eelarve põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogueelarvest. Eesmärkide elluviimiseks vajalik tööjõukulu ning vara halduskulu. Etendusasutuse taotlusele eelneva kolme viimase aasta tegevus ja saavutatud tulemused.

-Kui suur oli teatritele 2017. aastaks eraldatud tegevustoetuse summa?

Kaheksale riigi osalusega sihtasutustele eraldati ministeeriumist personalikulude toetuseks 13 miljonit eurot, kohalikule omavalitusele kuuluvale kahele linnateatrile üks miljon.

13 erateatrile anti etendustegevuse toetuseks ümmarguselt 1,6 miljonit. Sihtasutustele lisanduvad toetused nendele kuuluvate hoonete ülalpidamiskulude ja investeeringute katteks, kuna riik kui sihtasutuse asutaja on nende hoonete omanik ning peab vastutama nende säilimise ja korrahoiu eest. Linnateatritele tuleb juurde arvata nende omaniku panus teatritegevuseks ja investeeringuteks.

- Kas see summa on võrreldes viimase kolme aastaga kasvanud või kahanenud ning millest see muutus on tingitud?

Summad tegevustoetuseks on viimase kolme aasta jooksul suurenenud. Olulise osa sellest moodustavad investeeringud riigile kuuluvate teatrihoonete renoveerimisse või nendes oleva tehnika väljavahetamisse või parendamisse.

Siin peab aga silmas pidama, et mitmed otsused on tehtud rohkem kui kolm aastat tagasi, näiteks Ugala teatri täisrenoveerimine. Osaliselt on välja vahetatud või hakatakse sellel aastal vahetama Vanemuise ja Endla lavatehnikat, mis mõlemad pärinevad aastat 1967.

Uute hoonetena on ehitatud NUKU Ferdinandi saal ja Rakvere Teatri proovisaal. Jõudumööda on remonditud teatrit NO99.

Tegevustoetused erateatritele on aastatel 2015–2017 kasvanud kogusummas 115 000 eurot ja linnateatritele 43 000 eurot. Erateatrite puhul tuleb juurde arvestada, et riik toetab Vaba Lava Telliskivi ja Narva teatrimajade rendimakseid igal aastal 386 000 euroga kümne aasta jooksul.

Riigi osalusega sihtasutuste toetus on tõusnud umbes 1,6 miljonit. Selle põhjus on valitsuste otsused tõsta riigipalgal olevate kõrgharidust nõudvate või sellega võrdsustatud ametikohal töötavate nn kultuuritöötajate miinimumtasu. Kuna sihtasutustes töötab üle tuhande töötaja, on ka need toetused kasvanud.

-Tegevustoetust saavate teatrite nimekirjas on viimastel aastatel toimud väga vähe muutusi. Miks?

Toetust saavate teatrite nimekiri on tõesti kahel viimasel aastal samaks jäänud. Ei ole soovitud kergekäelist arvata ühtegi teatrit toetusesaajate seast välja põhjendusega stiilis «las teised saavad vahepeal ka». See on muidugi tekitanud palju paksu verd, kuna tegijatele tundub, ja peabki tunduma, et tema tehtav parem kui teiste oma.

Samas tuleks siiski mõista, et kui komisjoni arvates ei ole toetust taotleva teatri tase, eripära või muud kriteeriumid oluliselt paremad kui praegu toetust saavatel teatritel, siis positiivset otsust toetamise kohta ei tule, sest nii palju raha lihtsalt pole jagada, et kõiki toetada.

-Henrik Kalmet tõi Postimehele antud intervjuus esile, et teatrite rahastamise komisjon otsustas, et Kinoteatri mõju on väike ja kunstiline tase madal, väike on ka nende panus rahvuskultuuri ja maaellu. Vähemalt nii seisis Kinoteatrile saadetud rahastamisest väljajätmise põhjenduses. Samasuguse kirja said veel mõned teatrid. Hetkel ei soovi ma vaidlustada, kas see otsus on õige või vale, kuid see sõnastus on ju kohutav!

Jah, sõnastus pole kõige õnnestunum, kuid täpsuse huvides tuleb märkida, et kõigile toetust mittesaavatele teatritele läks täpselt ühesugune kiri: «Arvestades etendusasutuse poolt kavandatud tegevuste väiksemat valdkondlikku mõju, projektipõhisust, nõrgemat kunstilist taset, väiksemat rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust võrreldes teiste taotlejatega, ei kanta teie teatrit 2017. aasta riigieelarvest tegevustoetust saavate etendusasutuste nimekirja.»

Komisjon võrdles kõiki teatreid koos, võrdles neid üksteisega ning jõudis sellise tulemuseni, hinnates etteantud kriteeriume. Etteruttavalt võib öelda, et järgmise aasta taotlusvooru puhul on komisjoni hinnatavate kriteeriumite sisu täpsustatud ning selguse huvides on lisatud hinnangud nagu «väga kõrge», «kõrge», «keskmine» ja «madal».

See peaks tulevikus aitama selgemini mõista otsuste tagamaid tervikpildis ja ka kõigi kriteeriumide puhul eraldi.

-Milleks on tegevustoetus mõeldud?

Sihtasutustel on tegevustoetuse lepingusse täpselt märgitud, mille jaoks toetusesummat võib kasutada, näiteks personalikulude või halduskulude katteks jne.

Erateatrite puhul oleme soovinud hoida maksimaalset paindlikkust. Nendele pole ette kirjutatud, et nad peavad raha kasutama näiteks ainult personalikulude katteks. Nemad võivad toetust kasutada oma tegevuse finantseerimiseks, kuid see peab loomulikult olema etendustegevus.

- Kui suur osa 2017. aasta tegevustoetustest läks riigi osalusega sihtasutustele ja linnateatritele?

Riigi osalusega sihtasutustele läks eespool kirjeldatud vajadustele tuginedes 83,50 protsenti, linnateatritele 6,25 protsenti ja erateatritele 10,25 protsenti. Linnateatrite puhul peab lisama nende omanik-KOVi panuse.

- Miks see suhe just selline on?

Pisut oleme põhjusi juba puudutanud. Kaugemale vaadates on selle taga paljuski ajalooliselt välja kujunenud teatripilt. Riigi osalusega sihtasutustes töötab etendustegevusega aasta ringi täistööajale taandatult umbes 1000 töötajat, linnateatrites 140 ja erateatrites umbkaudu 100. Samas on selge, et ainult palgalehel olevate töötajate arvu ei tohiks erateatrite puhul arvestada, kuna kasutatakse väga palju vabakutselisi või teiste teatrite töötajad.

Lisaks on välja kujunenud, et kultuurkapital toetab olulisel määral just erateatrite lavastuste väljatoomist. Ideaalpildis ei peaks see osa olema nii suur kui praegu, aga paraku on see olukord samm-sammult niisuguseks kujunenud ning ühe raksuga seda ümber ei muuda.

Pigem peaksime tulevikus rääkima lavastuste väljatoomise ja etendamisega seotud töömahtudest. Kui proportsioonide muutus eri omandivormis tegutsevate teatrite võrdluses ka tekib, saab see tulla ainult ajapikku ja loomulikul teel. Vägisi ja jõuga pole seda praegu tarvidust lõhkuda.

Erateatrite toetamise puhul peaks aga alati olema eesmärk, et nad looksid meie teatripilti juurde mitmekesisust – mida nad ongi väga jõuliselt pakkunud ja toonud ning millest meie teatripildi mitmekesisus on ainult võitnud.

-Kas erateatritele eraldatav summa on võrreldes viimase kolme aastaga kasvanud või kahanenud?

Erateatritele eraldatud summa on kasvanud, kuid mõistagi on kasvuootus olnud suurem, kuna uusi teatritruppe ja mitmesuguseid kooslusi tuleb järjest juurde.

-2017. aastaks said tegevustoetust kaheksa riigi osalusega teatrit, lisaks kaks linnateatrit ning 13 erateatrit. Nii vaadates on kaalukauss erateatrite poole kaldu, kuid summasid vaadates on kaalukauss jälle teistpidi kaldu. Mis peaks juhtuma, et erateatritele eraldatav summa oleks sama suur kui nn riigiteatritele antav?

Tõepoolest, sihtasutused tunduvad esmapilgul riigile kallid pidada, kuid tuleb tähele panna olulist asjaolu. Üks sõnateatri sihtasutus suudab ühes kuus mängida keskmiselt 15–20  lavastust, erateater mitu korda vähem. See on kõige suurem erinevus sihtasutuse ja erateatri tegutsemises ja sellest tulenebki vajadus sihtasutusi praeguses mahus rahastada.

Kui meil on soov, et sihtasutuste ja erateatrite toetused oleks võrdsed, tuleks kogu praegune süsteem lõhkuda. Teoreetiliselt on see võimalik, aga ajalugu on näidanud, et kõik revolutsioonid ei ole probleeme lahendanud. Me ei peaks praegu kindlasti seda teed minema.

Teine võimalus oleks püüda leida teatrivaldkonda juurde väga-väga suur hulk lisaraha, mille suurust ei tahaks väljagi öelda, sest on ka teisi kunstivaldkondi, kus king pigistab märksa rohkem või pigem käiakse üldse paljajalu. Selline käitumine ei oleks kogu meie kultuuripilti kui tervikut hinnates kuidagi õiglane.

- Kõik teatrid peavad toetuse saamiseks esitama oma tegevusplaani, mille alusel komisjon toetuse suuruse otsustab. Kas komisjon on andnud mõnele nn riigiteatrile vähem raha, kui nad on küsinud?

Ka kõik sihtasutused on saanud küsitust vähem raha. Ka nende soovid on alati olnud suuremad kui riigieelarve võimalused.

-Kas on võimalik, et mõni riigi osalusega teater jääks ilma tegevustoetusest?

Riik on loonud sihtasutused teatud eesmärkide täitmiseks. Neist olulisim on, et võimalikult laiad sihtgrupid kogu Eestis teatrikunstist osa saaksid.

Praegu ei ole näha, et riik hakkaks mõnda oma sihtasutuse vormis tegutsevat teatrit ära kaotama. Vastupidi – see on olnud meile tähtis ja me peame selle enda kasuks veel rohkem tööle panema, et üle Eesti olemas olev teatrite ja majade võrk on olnud meie suur tugevus ning järjepidevuse ja mitmekesisuse garantii. Loomulikult tuleb iga etendusasutuse tegevuse üle aru pidada kogu aeg ning õnneks selline analüüs kõige erinevamatel tasanditel ka pidevalt käib.

BOKS 1

Kes otsivad uut lahendust?

Teatrite rahastamise põhimõtteid välja töötava komisjoni liikmed on

kulduuriministeeriumist: Hillar Sein, Katre Väli, Karin Ligi;

valdkondade esindajad: Triinu Aron, Priit Raud, Toomas Peterson, Toomas Tross, Kristiina Reidolv, Tamur Tohver, Monika Larini, Rein Oja (asendas Ain Lutseppa), Raivo Põldmaa, Gert Raudsepp, Ott Karulin.

BOKS 2

Kes said  2017. aastal raha?

2017. aastal kultuuriministeeriumist tegevustoetust saanud teatrite eksperdigrupi töös osalesid Hillar Sein, Monika Larini, Jaak Allik, Leino Rei, Paul Himma, Kristiina Garancis.

2017. aastal kultuuriministeeriumist tegevustoetust saanud teatrid:*

Riigi osalusega sihtasutused: Vanemuine, Eesti Draamateater, Vene Teater, Rakvere Teater, Ugala, Endla, NUKU, NO99 

Munitsipaaletendusasutused: Tallinna Linnateater,  Kuressaare Linnateater

Erateatrid: Von Krahli Teater, VAT Teater, Theatrum, Vaba Lava, Teine Tants, R.A.A.A.M., Tartu Uus Teater, Sõltumatu Tantsu Ühendus, Vana Baskini Teater, Kell Kümme, Piip ja Tuut Teater, FINE 5, Miksteater

* Rahvusooper Estonia on avalik-õiguslik etendusasutus ja seega rahastatakse seda otse riigieelarvest.

Seotud lood
22.04.2017 25.04.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto