Sisukord
Arvamus
Postimees
25.04.2017
Eesti Napsisena rooli keeranud kohtunik ei jõua kuidagi kohtusse (8) Mälumäng Valitsuse maksumängud pärsivad ettevõtlust Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti asub märgistama veepiiri Venemaaga Ministeeriumi arvates rikkus Aarne Saluveer seadust Reidi tee teine etapp sai ehitusloa Eesti lühiuudised Tsikliga kihutanul pole mootorratta juhtimise õigust Keskerakond kaotas toetust oma turvahällis Tallinnas (10) Plahvatus rebis Pärnus kõrgepingealajaama ukselt taba Tallinna lasteaed sai autoriõigustega kaitstud nime Läti superpõlvkonna esimene hea võimalus Majandus Valitsuse maksumängud pärsivad ettevõtlust Ernst & Youngi analüüs näitab raudtee tulusust (4) Valimistulemused tõid kergendusralli Eesti majanduse lühiuudised Rail Baltic sõidab Poola umbsõlmest läbi (10) Välismaa Ukrainas sai surma ameeriklasest vaatleja (1) Välismaa lühiuudised Prantsuse poliitikud koondusid Macroni toetama (6) KOHALIK VAADE. Ungari noored ründavad iroonia abil (1) Arvamus Prantsuse politoloog Postimehele: valijad soovivad vana poliitilist eliiti hävitada Andres Sang: politseinikud päästsid kahe noore elu (24) Ahto Lobjakas: Macroni võit on Euroopa võit (19) Juhtkiri: jõu kasutamine ei tee õigusriigist politseiriiki (27) Priidu Pärna: National Monument – V. I. Lenini nimeline Kultuuri- ja Spordipalee (18) Postimees 1933. aastal: Prantsusmaa igatseb maailma stabiilsust (1) Kristi Malmberg: Rail Balticu vastastel on küljes masinapurustajate maik (45) Kultuur Ooperivormis retk öö lõppu Sport Naiskond tõi Raplale esimese kulla Vähem solvumist ja rohkem emotsiooni andis Tartu Bigbankile armuaega Šarapova võitleb dopingutaaga ja kadedate konkurentidega Rakvere Tarvas: Balti liiga tšempion 2022? Läti superpõlvkonna esimene hea võimalus Tarbija Tasub teada: mida teha astmahoo, elektrilöögi või luumurru korral? Tartu Eesti hakkab märgistama veepiiri Venemaaga (1) Põlenud palveraamat sai lambanahast kaaned Hiinalinna potipõllumehed löövad esimest korda talgutel kaasa Lapsepõlve auhinna saaja kirjutab lastele ja teistelegi Riigikoolid on hallitusest priid, kuid talvel painab kuiv õhk Metsakasvatuse professor: metsa kasvab endiselt rohkem, kui seda raiutakse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ahto Lobjakas: Macroni võit on Euroopa võit

2 min lugemist
Ahto Lobjakas FOTO: Eero Vabamägi

Emmanuel Macron on Prantsusmaa järgmine president. Pole loomulikult võimatu, et 7. maiks kuulub see väide žanrisse «kuulsad viimased sõnad», kuid kui nii, siis on täna võimatu ette kujutada asjade loogikat, mis tõstaks Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus võitjaks Marine Le Peni.

Pühapäevaõhtused küsitlused andsid kõik sama tulemuse: Macroni toetus on kahe kolmandiku lähedal, Le Pen näeb vaeva 30 protsendini jõudmisega. Trumpi-Clintoni paralleelid, pealtnäha ükskõik kui atraktiivsed, ei kehti, kuna Ameerika Ühendriikides oli kahe kandidaadi vahe vaid paar protsendipunkti.

Kuid Prantsusmaa ei asu Põhja-Ameerikas. Valik Macroni ja Le Peni vahel on tsivilisatsiooniline: kas jääda Euroopasse või mitte. Prantsusmaa valijad eelistavad täna ülekaalukalt Macroni sõnumit: vaid Euroopas saab Prantsusmaa teostada oma universaalset, ülemaailmset kutsumust. Ilma Euroopata, väljaspool eurotsooni ja ELi, nagu soovib Le Pen, oleks Prantsusmaa lihtsalt kolgas.

See on paradoks, mida Ida-Euroopast on raske hoomata: Prantsusmaa uhkus, kuigi alati iseseisev, ei oleks väärt midagi, kui see ei rajaneks ambitsioonil suunata Euroopat. Euroopa väärtused on ajalooliselt suuresti Prantsusmaa väärtused, nende hülgamine nõuaks riigilt midagi tsivilisatsioonilise suitsiidi sarnast. Seetõttu valib lõviosa prantslastest avatuse kui keskse Euroopa väärtuse.

Sama tendents on ilmne ka poliitikute seas, Macronile on toetust avaldanud juhtivad poliitikud nii paremalt kui ka vasakult, alates valimistel kolmandaks jäänud konservatiivsest ekspeaministrist Francois Fillonist ja lõpetades Sotsialistliku Partei juhtidega. Prantsusmaa ees seisva valiku ajaloolisus ei lähe samas sümptomaatiliselt korda vasaku äärmuse esindajale Jean-Luc Mélenchonile, kes tuli esimeses voorus neljandaks ning on oma toetajatele öelnud, et tal puudub Macroni ja Le Peni vahel eelistus.

Paremat ja vasakut äärmust Euroopas seob täna oportunistlik iha ebastabiilsuse ja kaose järele iga hinna eest ja kumbki on varmas looma alliansse ideoloogiliste vastaspooltega nagu omal ajal Stalin Hitleriga. Sama sümptomaatiliselt ei tervitanud Saksamaal Macroni võitu AfD ja Linke.

Macron näib nõrga presidendina, tal pole ei korralikku parteid – En Marche! on liikumine –, samuti pole teda varem ühessegi ametisse valitud. Prantsusmaa presidendi võimupiirid pole väga kaugel sellest, millisena Eesti riigijuhi omi nägi Lennart Meri. Tegemist on poolpresidentaalse süsteemiga, kus president saab oma võimu praktikas teostada vaid juhul, kui tal on enamus ka parlamendis.

Macroni kasuks räägib aga asjaolu, et nende valimiste «seismiline šokk» (osundades Le Figarod), kus teise vooru ei jõudnud Viienda Vabariigi ajaloos esimest korda ei konservatiiv ega sotsialist, tähistab ühtlasi peata olekut mõlemas parteis. Konservatiivses UMP erakonnas, millele kolm kuud tagasi näis presidendivalimiste kaotamine võimatuna, algab ilmselt siseheitlus võimu pärast. Sotsialistid on Hollande’i taandumise järel sama peatud, kuna Benoit Hamon sai alla seitsme protsendi häältest. Sellistes oludes võib Macron ka parlamendis loota laiemale vabariiklikule alliansile mõjukate poliitikutega nii vasakult kui ka paremalt.

Eesti on reeglitejärgsel ajastul riik, mille jaoks on parim valik status quo. Macron on status quo kandidaat par excellence. Temaga võime loota eurotsooni ja ELi kaitsekoostöö tugevnemisele – mõlemat peame täna oma strateegiliselt elulisteks huvideks. Prantsusmaa tulemusest maksimumi võtmine nõuab aga oma dogmaatilisusest kaugemale nägemist: kandidaate (ega riike) ei tule reastada selle järgi, kuidas keegi suhtub Venemaasse. Oluline on, kuidas nad suhtuvad Euroopa tugevdamisse.

Seotud lood
24.04.2017 26.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto