P, 25.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tsikliga kihutanul pole mootorratta juhtimise õigust

Postimees
Tsikliga kihutanul pole mootorratta juhtimise õigust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Ööl vastu laupäeva mootorrattaga Tallinnas kihutanud mees on enda sõnul tsiklitega sõitnud juba üle kümne aasta, kuid mootorratta juhtimise õigust tal ei ole, mistõttu otsustaski ta politsei eest ohtlikke manöövreid tehes põgeneda.

Tsikliga sõitmist alustas Varik 11–12-aastaselt ning on viimased kuus aastat tegelenud trikitamisega, täpsemalt võistlusspordiala stuntriding’uga.

Ta kogus mullu kevadel portaalis Hooandja ka toetust oma filmiprojektile «Rider – The Movie», millega ta soovis kirjeldada stuntrider’ite elu ja näidata kaskadööritrikke. Noormehe eesmärk oli koguda 950 eurot, kuid ta sai vaid 56 eurot.

Ööl vastu laupäeva kihutas ta Tallinna tänavail politsei andmetel kohati isegi 200 km/h, eirates peatumismärguannet. Variku väitel ta nii kiiresti ei sõitnud, kuid tunnistas, et eiras politsei korraldusi. «Tegin seda, sest mul ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust. Seda esialgu. Hiljem tundsin ohtu nii enda kui ka kaasa suhtes, sest politsei käitumine oli ohtlik,» lausus ta.

Mehe kinnitusel ta tänaval tsikliga ei trikita ega üldjuhul ka sõida, mistõttu ei ole tal mootorratta juhtimise luba.

Eksis liikluses ka mullu

Samas on Varik varem sõiduauto roolis kiiruse ületamisega vahele jäänud. Mullu sügisel ületas ta Tallinnas Haaberstis sõiduautoga kiirust 50 km/h alas vähemalt 27 km/h ja politsei määras talle rahatrahvi.

«Sellepärast on ka väga piinlik. Ei oskagi öelda, miks... Väga piinlik juhus,» ütles ta ja kinnitas, et hiljutised õppetunnid jäävad talle igavesti meelde.

Seekordne juhtum sai alguse ööl vastu laupäeva pisut enne südaööd, kui politseipatrull märkas Narva maanteel Pirita tee poole sõitvat mootorratast, mille kiiruseks mõõdeti 101 km/h. Patrull andis peatumismärguande, mida mootorrattur eiras ning jätkas kiirust lisades sõitu. Mootorratas sõitis mööda Pirita teed Kloostrimetsa ja sealt edasi Pärnamäe teele, tehes suurel kiirusel ohtlikke manöövreid. Mootorratta kiirus ulatus politsei andmetel kohati ligi 200 km/h.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Seiko Kuik ütles, et põgenevat mootorratast jälitanud politseisõiduki suurim kiirus oli tagaajamisel 165 km/h, kuid tsikkel sõitis sel hetkel politseiautost kiiremini. Täpsed kiirused selgitab välja menetlus.

Narva maantee ja Vana-Kuuli ringristmikule lähenedes pidurdas mootorratas manöövri sooritamiseks hoo maha ja meest taga ajanud patrull otsustas mootorratta teelt välja suruda. Politsei Volkswagen sõitis mootorrattale tagant otsa, misjärel paiskus ratas paremale küljele, sellel istunud Varik ja 22-aastane naine kukkusid. Mõlemad viidi haiglasse. Varik oli mootorratast juhtides kaine.

Noormees on sotsiaalmeedias väitnud, et rammimise ajal oli mootorratta kiirus umbes 70 km/h.

Laupäeva õhtul teatas mootorratast juhtinud mees sotsiaalmeedias, et ta kahetseb juhtunut. Samas leidis ta, et politsei käitus valesti.

Ta väitis, et soovis oma naist viia üllatussõidule mere äärde: «Olime just uue tsikli ostnud ja tekkis tänaseks kindlasti arusaadavalt loll idee minna natuke tänavatele sõitma. Ületasime kohati piirkiirust, kuid üldiselt sõitsime ikka rahulikult kuni selle hetkeni, mil tagaajamine pihta hakkas.»

Politsei andis märku peatuda aga põhjusel, et ta ületas oluliselt kiirust.

Ratas tunnustas politseid

Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht Taavi Kirss on öelnud, et mootorratta väljasurumine väiksel kiirusel oli läbimõeldud otsus, millega hoiti ära raskem õnnetus.

Politsei alustas täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlust.

Juhtum on avalikkuses toonud kaasa palju vastukaja. Teiste seas võttis sõna ka peaminister Jüri Ratas, kes tunnustas politseinikke otsustava tegutsemise eest, mis hoidis ära rängemad tagajärjed. «Antud juhul eiras juhtimisõiguseta mootorrattur suurtel kiirustel pika aja jooksul politsei peatumismärguannet, seades ohtu nii enda, oma kaasreisija kui ka kõigi süütute möödujate elud. Politsei pidi võtma vastu operatiivse otsuse ohtliku situatsiooni lõpetamiseks ja see neil ka õnnestus,» kirjutas peaminister Facebookis.

«Situatsiooni tekitamise ning enda ja süütute inimeste eluga riskimise eest vastutab täielikult ohtlikult käitunud mootorrattur, kes peab tegema juhtunust tõsised järeldused,» lisas Ratas.

_________

Turvataktika ekspert: mootorratas kujutas suurt ohtu

Politsei- ja piirivalveameti turvataktika eksperdi Armin Saaritsa sõnul tuli reede hilisõhtul kesklinna poole sõitnud mootorratas peatada, kuna see kujutas kaasliiklejatele suurt ohtu. «Mootorrattur võttis suuna tagasi kesklinna poole, kus sellisel kellaajal oli nii autosid kui ka kergliiklejaid. Selline rattur ei seadnud ohtu mitte ainult ennast, vaid ka teisi, kes võisid tema teele sattuda,» ütles Saarits.

Eksperdi sõnul tuleb sõiduki sundpeatamine teha nii, et see hoiab ära raskemaid tagajärgi ja selle ulatus on proportsionaalne sooritatud rikkumisega.

«Proportsionaalsus sõltub tihtipeale olukorrast ja sündmuse asjaoludest. Politseinikul on mitu varianti, kuidas sõiduk peatada. Ta võib blokeerida tee, kasutada teesulgu või «siili». Äärmuslikumad on ka teelt väljasurumised ja tulirelvaga rehvide purustamine,» selgitas ta.

Saaritsa sõnul on kaherattaliste sõidukite puhul sundpeatamise võimalusi vähem. «Seega tasub otsust tehes meeles pidada, kas tagajärg kaalub üles saadava kasu. Praegune sündmus lõppes õnnelikult ja kihutava mootorratturi teekonda takistati,» lisas Saarits. PM

Märksõnad
Tagasi üles