Sisukord
Kultuur
Postimees
29.04.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Konnad suunduvad kudevetele Horoskoop Tagakülg Mainekatastroof (1) Enesekindlalt kõrgustesse Tarankovi tapja leidmisele viis uus töökorraldus Uue vangla sarikapidu Majandus Tuulepargi skandaal raputab valitsuse erastamiskava (4) Välismaa Trumpi sada seiklusrikast päeva (5) Kohalik vaade: Makedooniat raputab poliitiline maavärin (1) Politseihaarangud tööpaikadele Arvamus Juhtkiri: Trumpi sada (9) Kergendusohe Galliast (6) Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Edasi 1972. aastal: kohtumõistmine Angela Davise üle jätkub Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) EKI keelekool: keel kui moeasi (3) Kultuur Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Kas kreeklastelt on midagi õppida? Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Seisev seisundiplaat Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Sinustki võib saada koletis Sport Spordi lühiuudised Tänak kiirustas targalt, konkurendid lõhkusid autosid Kontaveit oli hea, aga Šarapova veel parem Kas Klitško suudab panna poksimaailmale viimase valusa põntsu? AK Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Skandinaavia lastetoa sünge saladus Kas kreeklastelt on midagi õppida? Vene ajaloolane Repsi väljaöeldust: ei saa väita, et stalinlikul terroril puudus loogika (13) Valgus tuleb silmadest. Taasavastamas Suumani luulet (1) Vikerkaar loeb. Kuidas mõista iseennast? (2) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Tähepiletiga ameeriklane Seisev seisundiplaat Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: McDonald’s kinnitas Eestis kanda (1) Kas heaolu teeb õnnelikuks? Soome-Eesti suhteraamat ei ole kollane ega mustvalge Arter Käsitööpaadiga Võhandu maratonil Kuhu minna Horoskoop Sinustki võib saada koletis Eksootiline näpuharjutus aias: vaata, mida põnevat saab kasvatada Eesti suves Lihasööjate kaitseks: kui sööd ainult porgandit, siis sured varsti ära (9) Linnapuhkus: paar päeva Helsingis Kaitseväe üldfüüsiline test: 261 punkti 300st. Ma sobin NATO-le! (1) Suur intervjuu! Iluvõimleja Janika Mölder: kui inimene on töökas, saab ta kõike Justin Petrone lahutusest: leina viimane osa (6) Spargel on köögi kevadekuulutaja Drag-queen: ma pole ju naine Sõiduproov: Volvo V90 Cross Country. Rootsi kunn (1) Kõige seksikam värv? Fuksia! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi

1 min lugemist
Rein Veidemann esitles Pärnu Keskraamatukogus uusi teoseid. FOTO: Madis Sinivee

«Nimede eestistamine ongi üks neist puhtkultuurilistest ja puhtrahvuslikest üritustest, mille eod on meil pesitsenud juba aastakümneid, mille lapseea Vabariigi esimesel 15 aastal oleme kõik kaasa elanud ja mis tõsist vilja on hakanud kandma alles viimaseil aastail. Sellisena – puhtkultuurilise ja üldrahvusliku ettevõttena tulebki seda näha, kusjuures selle lugemine mingi poliitilise voolu eriasjaks pole kuidagi õigustatud.»

See katkend keeleteadlase ja -toimetaja Elmar Elisto (enne eestistamist Trinkmann) (1901–1987) artiklist «Nimede eestistamisest Eestis», mis ilmus 1938. aastal kogumikus «Omariikluse süvendamisel», võtab kokku 1920. aastate algul alanud, aga 1934. aastal riikliku poliitikana kehtestatud protsessi tulemused.

Kuni sinnamaani oli ligi miljonist eestlasest neljandikul võõrapärane perekonnanimi. Võõrapärastest omakorda ligi 80 protsenti olid saksapärased (303 760 isikut). 1936. aasta kevadel nimemuutmise kampaaniaga kulmineerunud aktsiooni on ajalookirjanduses tavatsetud siduda Pätsi autoritaarsusega, kuid samasugused liikumised olid ka Soomes ja Ungaris.

Nimevahetus ei olnud lojaalsusavaldus Eesti rahvusriigile, vaid enesekehtestamine. Olid ju eestlased saanud perenimed 19. sajandi algul oma valitsejatelt. Nüüd avanes võimalus see ise võtta. Muidugi tõi see endaga kaasa hilisemat segadust isikulugudes. MTÜ Eesti Isikulooline Indeks aitab selgusele jõuda, milline nimi oli praegu kaunilt kõlaval  perenimel enne selle eestistamist.

Näiteks meie presidendi Kersti Kaljulaidi vanaisa perekonnanimi enne eestistamist oli Klook (ka Look). Siinkirjutaja perenimi jäi aga muutmata, ehkki välja oli valitud lausa luuleliselt kõlav Vaikvee. Mujal rännates tuleb ikka enese esitlemisel lisada: ma ei ole sakslane. 

Seotud lood
28.04.2017 01.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto