Sisukord
Kultuur
Postimees
28.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (4) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv Andrus Karnau: kingitus Tallinkile Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi

1 min lugemist
Rein Veidemann esitles Pärnu Keskraamatukogus uusi teoseid. FOTO: Madis Sinivee

«Nimede eestistamine ongi üks neist puhtkultuurilistest ja puhtrahvuslikest üritustest, mille eod on meil pesitsenud juba aastakümneid, mille lapseea Vabariigi esimesel 15 aastal oleme kõik kaasa elanud ja mis tõsist vilja on hakanud kandma alles viimaseil aastail. Sellisena – puhtkultuurilise ja üldrahvusliku ettevõttena tulebki seda näha, kusjuures selle lugemine mingi poliitilise voolu eriasjaks pole kuidagi õigustatud.»

See katkend keeleteadlase ja -toimetaja Elmar Elisto (enne eestistamist Trinkmann) (1901–1987) artiklist «Nimede eestistamisest Eestis», mis ilmus 1938. aastal kogumikus «Omariikluse süvendamisel», võtab kokku 1920. aastate algul alanud, aga 1934. aastal riikliku poliitikana kehtestatud protsessi tulemused.

Kuni sinnamaani oli ligi miljonist eestlasest neljandikul võõrapärane perekonnanimi. Võõrapärastest omakorda ligi 80 protsenti olid saksapärased (303 760 isikut). 1936. aasta kevadel nimemuutmise kampaaniaga kulmineerunud aktsiooni on ajalookirjanduses tavatsetud siduda Pätsi autoritaarsusega, kuid samasugused liikumised olid ka Soomes ja Ungaris.

Nimevahetus ei olnud lojaalsusavaldus Eesti rahvusriigile, vaid enesekehtestamine. Olid ju eestlased saanud perenimed 19. sajandi algul oma valitsejatelt. Nüüd avanes võimalus see ise võtta. Muidugi tõi see endaga kaasa hilisemat segadust isikulugudes. MTÜ Eesti Isikulooline Indeks aitab selgusele jõuda, milline nimi oli praegu kaunilt kõlaval  perenimel enne selle eestistamist.

Näiteks meie presidendi Kersti Kaljulaidi vanaisa perekonnanimi enne eestistamist oli Klook (ka Look). Siinkirjutaja perenimi jäi aga muutmata, ehkki välja oli valitud lausa luuleliselt kõlav Vaikvee. Mujal rännates tuleb ikka enese esitlemisel lisada: ma ei ole sakslane. 

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto