Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
26.04.2017
Eesti Palju õnne Dilbert Öine kohtukonveier Rahumäel (5) Horoskoop Tuhandeid lisaturiste meelitama Tagakülg Legendiks saanud küberkaitselahing Sarapuu umbusaldamine kukkus ettearvatult läbi Meie lähiajaloo rabav õppetund Reva: pronksiööst võitsid Ansip ja vene kogukond (2) Ikoonilise foto saamislugu (8) Ansip: täna teeks kõike veel kiiremini (44) Politsei tunnistab taktikalisi vigu (1) Male Naši endine komissar: enamikul polnud mingit viha Eesti vastu (3) Mälumäng Suurim lõhkuja pole kümme aastat sünnipäeva tähistanud (5) Majandus Tuhandeid lisaturiste meelitama Starmani juhatus sai sule sappa Raasuke: äreval ajal on olulisem näidata suunda Majanduse lühiuudised Välismaa Piinatud Ukraina karud saavad teise võimaluse Hiinlaste lennukikandja teeb naabrid murelikuks (5) Veteranpresident kipub Läti poliitikasse tagasi Põhja-Korea probleem ajab Hiina plindrisse (1) Ivanka Trump pidi Berliinis hakkama isa kaitsma Välismaa lühiuudised Arvamus Ivan Makarov: kümme aastat tagasi märatses Tallinnas vaid murdosa meie venekeelsetest elanikest (2) Jaak Aaviksoo: Eesti läbis pronksiöö-eksami rahuldavalt (3) Juhtkiri: Pronksiöö õppetunnid (4) Kaur Maran: püsime ikka Maa peal edasi (4) Postimees 1993. aastal: vene kodanikud Tallinnas osalesid referendumil innukalt Kultuur Tagasivaatepeeglist võib kumendada tulevik? Mis paelub Eesti muusika juures Ameerika plaadifirmat? EMTA rektorikandidaadid tutvustasid ideid Instituut muutuste tuules Sport Levadia ja Kalju leppisid võta-viska-mängus viiki Spordimaailma suurimad staarid andnud ala taas tõusuteel Eestlased Argentina rallil: Märtini peadpööritav avarii ja kuhjaga ebaõnne Kas kahekordse maailmameistri hullus või tark käik? Tallinn Sarapuu umbusaldamine kukkus ettearvatult läbi AK Teatrikriitik Pille-Riin Purje: Vadi autorilavastuse banaalne anekdoot kasvab lohutuks üksilduseks Tartu Hiinlased toovad Tartusse varje, mürki, ööbiku ja roosi Elektriteater haub plaani uude kohta kolida Haldusreform: rahva tahe ei ühti valitsuse tahtega (1) Tartu vanalinna Karuplatsile kerkib moodsas võtmes ärimaja (5) Tartu saarlased 30 aastat oma isevärki klubis Mägilased teevad õpetaja auks ilma kunstimajas Tallinna-Tartu maanteel algas esimene suur tee-ehitus Tartus võib sündida uus valimisliit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Pronksiöö õppetunnid

2 min lugemist
Pronksiöö rüüstajad. FOTO: Raigo Pajula

Maailma läbi uudiste süžeede tajuda pole päris korrektne ja objektiivne. Näiteks mida teab üks keskmine Vene kanalite jälgija igapäevasest elust Eestis? Põhiliselt seda, et vene inimesi solvatakse, marsivad leegionärid ning et juba viimased 25 aastat on eksisteerinud terav rahvusepõhine konflikt. Kuid reaalne igapäevaelu koosneb Eestis ju hoopis teistest elementidest kui eestlaste-venelaste või kodanike-mittekodanike konflikt. Vaieldamatult on rahvustevahelised suhted viimase 25 aasta vältel muutunud paremaks ja inimesed leidnud üldjoontes siiski ühise keele.

Eesti ühiskonnas on siiski alates 1991. aastast küdenud ühe osa hulgas sotsiaalne protest, mis avaldunud erineval kujul. Näiteks keele mitteõppimises või kodakondsuse mitteomandamises, ehkki kõik tingimused on selleks viimase 25 aasta jooksul ju loodud. Kümne aasta eest see Eesti taasiseseisvusajal vaikselt podisenud katlake lõhkes ning protest leidis vägivaldse väljundi rüüstamises, mille käigus pööras arutu pööbel segi osa Tallinna südalinnast ja riisus seal asunud poode. Teise maailmasõja monumendi ja trollipeatusesse maetud sõdurite säilmete liigutamine kaitseväe kalmistule teenis siis ja teenib mõnede jaoks ka tänaseni nende sündmuste jaoks pigem ettekäände rolli.

Tänases Postimehes on pikem tagasivaade neile aprillikuu päevadele. Iseenesest võib toonasest positiivsena välja tuua, et Eesti riik näitas selgroogu ning keerulises situatsioonis ei kaotatud pead. Möödunud kümnendisse jäänud pronkssõduri-epopöa tõestab pigem veel kord ka seda, et ükskõiksuse, arguse ja otsustamatuse tõttu on probleemidel kombeks kumuleeruda. Nagu tagantjärele teame, näitasid mõned poliitikud ja riigiametnikud kriitilises olukorras kahtlemata üles ka oma ebakompetentsust. Kuid selliste muidu ebameeldivate situatsioonide plussiks ongi see, et langevad maskid ning saab selgeks, kes on kes.

Toonaste sündmustega purunesid ka mitmed ühiskonnas levinud müüdid. Näiteks see, et idasuhete paranemine seisab meie endi oskamatuse või trotsi taga. Pigem on see suure naabri ambitsioonide ning imperialistlike luulude taga. Need on tugevnenud Putini režiimi ajal, mis näeb piiritaguses venekeelses vähemuses eelkõige instrumenti oma ihade realiseerimiseks. Sellele on maailm viimasel kümnendil olnud sagedasti tunnistajaks, mh esimest korda just Eestis 2007. aastal.

Aprillirahutused muutsid ühtlasi Eesti riigi agendat. Just kümne aasta eest põrkuti küberrünnakutega, mille niidid jooksid Venemaale. Midagi sellist, millega teistel riikidel tulnud viimasel ajal aina enam kokku puutuda. Surve alla sattudes suudeti jõud siiski mobiliseerida ning sellest ajast on küberkaitse olnud valdkond, kus Eesti teatavas mõttes on olnud musterriigiks.

Seotud lood
25.04.2017 27.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto