Sisukord
Arvamus
Postimees
29.04.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Konnad suunduvad kudevetele Horoskoop Tagakülg Mainekatastroof (1) Enesekindlalt kõrgustesse Tarankovi tapja leidmisele viis uus töökorraldus Uue vangla sarikapidu Majandus Tuulepargi skandaal raputab valitsuse erastamiskava (4) Välismaa Trumpi sada seiklusrikast päeva (5) Kohalik vaade: Makedooniat raputab poliitiline maavärin (1) Politseihaarangud tööpaikadele Arvamus Juhtkiri: Trumpi sada (9) Kergendusohe Galliast (6) Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Edasi 1972. aastal: kohtumõistmine Angela Davise üle jätkub Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) EKI keelekool: keel kui moeasi (3) Kultuur Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Kas kreeklastelt on midagi õppida? Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Seisev seisundiplaat Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Sinustki võib saada koletis Sport Spordi lühiuudised Tänak kiirustas targalt, konkurendid lõhkusid autosid Kontaveit oli hea, aga Šarapova veel parem Kas Klitško suudab panna poksimaailmale viimase valusa põntsu? AK Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Skandinaavia lastetoa sünge saladus Kas kreeklastelt on midagi õppida? Vene ajaloolane Repsi väljaöeldust: ei saa väita, et stalinlikul terroril puudus loogika (13) Valgus tuleb silmadest. Taasavastamas Suumani luulet (1) Vikerkaar loeb. Kuidas mõista iseennast? (2) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Tähepiletiga ameeriklane Seisev seisundiplaat Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: McDonald’s kinnitas Eestis kanda (1) Kas heaolu teeb õnnelikuks? Soome-Eesti suhteraamat ei ole kollane ega mustvalge Arter Käsitööpaadiga Võhandu maratonil Kuhu minna Horoskoop Sinustki võib saada koletis Eksootiline näpuharjutus aias: vaata, mida põnevat saab kasvatada Eesti suves Lihasööjate kaitseks: kui sööd ainult porgandit, siis sured varsti ära (9) Linnapuhkus: paar päeva Helsingis Kaitseväe üldfüüsiline test: 261 punkti 300st. Ma sobin NATO-le! (1) Suur intervjuu! Iluvõimleja Janika Mölder: kui inimene on töökas, saab ta kõike Justin Petrone lahutusest: leina viimane osa (6) Spargel on köögi kevadekuulutaja Drag-queen: ma pole ju naine Sõiduproov: Volvo V90 Cross Country. Rootsi kunn (1) Kõige seksikam värv? Fuksia! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: McDonald’s kinnitas Eestis kanda

2 min lugemist

Putkamajanduse õitseajal 90ndate alguses pakuti väga erineva kvaliteediga kiirtoitu. Nehatu ja Carrols olid leidnud kliendid, teised kiirtoiduketid polnud veel siia jõudnud.

Balti riikidesse laienev maailma suurimaid kiirtoitlustuskette McDonald’s jõudis Riiga 1994. aasta lõpuks. Kui 1995. aasta aprillis avati nende esimene söögikoht Tallinnas, sai Eestist 80. riik, kus tegutseti. Maitse pooles ühesugust ja standardiseeritud kiirtoitu pakkus üle ilma enam kui 15 000 McDonald’si keti restorani. Menüü ning teenindusega oli neist saanud globaliseerumise ja ameerikaliku elulaadi võrdkuju.

Siia tuldi pikaajalise äriplaaniga. Osteti vanalinnas Viru tänava otsas asunud endise hotelli Euroopa maja. Kümne kuuga kooskõlas muinsuskaitse nõudmistega põhjalikult renoveeritud majast säilitati vaid fassaad. Kui aasta lõpuks valmis Tallinnas ka teine söögikoht, oli esialgu investeeritud 1,5 miljonit dollarit.

Pidulikul lindilõikamisel 27. aprillil olid koos meie prominentide ja ajakirjanikega kohal ka McDonald’si Kesk-Euroopa osakonna tegevdirektor Andreas Hacker ja Baltimaade projektijuht Waldemar Nuvall. Nende sõnul ei oodatud siit kiiret kasumit, vaid rakendati pikemaajalist strateegiat. Et kiirtoidust ka linna külalised osa saaksid, peeti asukohta igati soodsaks. Optimistlikult ennustati, et esimesel tööpäeval, 29. aprillil, mil uksed juba kell 6 avati, teenindatakse kuni 20 000 klienti.

Kogu perele mõeldud kiirtoidukoha sisekujunduse tegi Nada Adamovitsh Serbiast. Ruumi ilmestasid triibulised aknakatted ja seintel eksponeeritavad Eesti kunstiteosed. Kunstiteadlane Jüri Hain oli teinud valiku Concordia Klari kaunitest graafilistest lehtedest. Hacker ja Nuvall lubasid, et McDonald’s pakub kvaliteetset toitu, head teenindust, meeldivat keskkonda ja soodsaid hindu.

130-kohaline söögikoht pakkus klassikalist McDonald’si menüüd: topeltburger Big Mac (hind 21 krooni), juustuburger (11 krooni), tavaline hamburger (9 krooni), õunakook (9 krooni), friikartulid, jäätis ning karastusjoogid. Hinnad olid eriti meelepärased soomlastele.

Tallinna söögikohta asus juhtima eestlanna Katrin Sarma. Tööd sai 120 inimest, kellele Läti ja Poola kolleegid ametisaladused selgeks õpetasid. Firma otsis ka Eestist toormetarnijaid, kes nende seatud kvaliteedinõuetele vastavat kaupa pakuksid. Esialgu rändas Eestist pärit liha ja piim järeltöötluseks Poola. Juust ja kartulid toodi Saksamaalt, vaid Coca-Cola tarniti Eestist.

Tava järgi investeeris McDonald’s riikidesse, kus neil oli võimalus aidata lahendada sotsiaalseid probleeme. Nii toimuski päev enne avamist uues söögikohas heategevusüritus ning Tallinna väikelastekodule annetati 30 000 krooni.

Ees seisis Leedu turu vallutamine ja laienemine nii Lätis kui Eestis.

Seotud lood
28.04.2017 01.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto