Peeter Langovitsi tagasivaade: McDonald’s kinnitas Eestis kanda

Putkamajanduse õitseajal 90ndate alguses pakuti väga erineva kvaliteediga kiirtoitu. Nehatu ja Carrols olid leidnud kliendid, teised kiirtoiduketid polnud veel siia jõudnud.

Balti riikidesse laienev maailma suurimaid kiirtoitlustuskette McDonald’s jõudis Riiga 1994. aasta lõpuks. Kui 1995. aasta aprillis avati nende esimene söögikoht Tallinnas, sai Eestist 80. riik, kus tegutseti. Maitse pooles ühesugust ja standardiseeritud kiirtoitu pakkus üle ilma enam kui 15 000 McDonald’si keti restorani. Menüü ning teenindusega oli neist saanud globaliseerumise ja ameerikaliku elulaadi võrdkuju.

Siia tuldi pikaajalise äriplaaniga. Osteti vanalinnas Viru tänava otsas asunud endise hotelli Euroopa maja. Kümne kuuga kooskõlas muinsuskaitse nõudmistega põhjalikult renoveeritud majast säilitati vaid fassaad. Kui aasta lõpuks valmis Tallinnas ka teine söögikoht, oli esialgu investeeritud 1,5 miljonit dollarit.

Pidulikul lindilõikamisel 27. aprillil olid koos meie prominentide ja ajakirjanikega kohal ka McDonald’si Kesk-Euroopa osakonna tegevdirektor Andreas Hacker ja Baltimaade projektijuht Waldemar Nuvall. Nende sõnul ei oodatud siit kiiret kasumit, vaid rakendati pikemaajalist strateegiat. Et kiirtoidust ka linna külalised osa saaksid, peeti asukohta igati soodsaks. Optimistlikult ennustati, et esimesel tööpäeval, 29. aprillil, mil uksed juba kell 6 avati, teenindatakse kuni 20 000 klienti.

Kogu perele mõeldud kiirtoidukoha sisekujunduse tegi Nada Adamovitsh Serbiast. Ruumi ilmestasid triibulised aknakatted ja seintel eksponeeritavad Eesti kunstiteosed. Kunstiteadlane Jüri Hain oli teinud valiku Concordia Klari kaunitest graafilistest lehtedest. Hacker ja Nuvall lubasid, et McDonald’s pakub kvaliteetset toitu, head teenindust, meeldivat keskkonda ja soodsaid hindu.

130-kohaline söögikoht pakkus klassikalist McDonald’si menüüd: topeltburger Big Mac (hind 21 krooni), juustuburger (11 krooni), tavaline hamburger (9 krooni), õunakook (9 krooni), friikartulid, jäätis ning karastusjoogid. Hinnad olid eriti meelepärased soomlastele.

Tallinna söögikohta asus juhtima eestlanna Katrin Sarma. Tööd sai 120 inimest, kellele Läti ja Poola kolleegid ametisaladused selgeks õpetasid. Firma otsis ka Eestist toormetarnijaid, kes nende seatud kvaliteedinõuetele vastavat kaupa pakuksid. Esialgu rändas Eestist pärit liha ja piim järeltöötluseks Poola. Juust ja kartulid toodi Saksamaalt, vaid Coca-Cola tarniti Eestist.

Tava järgi investeeris McDonald’s riikidesse, kus neil oli võimalus aidata lahendada sotsiaalseid probleeme. Nii toimuski päev enne avamist uues söögikohas heategevusüritus ning Tallinna väikelastekodule annetati 30 000 krooni.

Ees seisis Leedu turu vallutamine ja laienemine nii Lätis kui Eestis.

28.04.2017 01.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto