Sisukord
Arvamus
Postimees
29.04.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Konnad suunduvad kudevetele Horoskoop Tagakülg Mainekatastroof (1) Enesekindlalt kõrgustesse Tarankovi tapja leidmisele viis uus töökorraldus Uue vangla sarikapidu Majandus Tuulepargi skandaal raputab valitsuse erastamiskava (4) Välismaa Trumpi sada seiklusrikast päeva (5) Kohalik vaade: Makedooniat raputab poliitiline maavärin (1) Politseihaarangud tööpaikadele Arvamus Juhtkiri: Trumpi sada (9) Kergendusohe Galliast (6) Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Edasi 1972. aastal: kohtumõistmine Angela Davise üle jätkub Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) EKI keelekool: keel kui moeasi (3) Kultuur Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Kas kreeklastelt on midagi õppida? Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Seisev seisundiplaat Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Sinustki võib saada koletis Sport Spordi lühiuudised Tänak kiirustas targalt, konkurendid lõhkusid autosid Kontaveit oli hea, aga Šarapova veel parem Kas Klitško suudab panna poksimaailmale viimase valusa põntsu? AK Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Skandinaavia lastetoa sünge saladus Kas kreeklastelt on midagi õppida? Vene ajaloolane Repsi väljaöeldust: ei saa väita, et stalinlikul terroril puudus loogika (13) Valgus tuleb silmadest. Taasavastamas Suumani luulet (1) Vikerkaar loeb. Kuidas mõista iseennast? (2) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Tähepiletiga ameeriklane Seisev seisundiplaat Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: McDonald’s kinnitas Eestis kanda (1) Kas heaolu teeb õnnelikuks? Soome-Eesti suhteraamat ei ole kollane ega mustvalge Arter Käsitööpaadiga Võhandu maratonil Kuhu minna Horoskoop Sinustki võib saada koletis Eksootiline näpuharjutus aias: vaata, mida põnevat saab kasvatada Eesti suves Lihasööjate kaitseks: kui sööd ainult porgandit, siis sured varsti ära (9) Linnapuhkus: paar päeva Helsingis Kaitseväe üldfüüsiline test: 261 punkti 300st. Ma sobin NATO-le! (1) Suur intervjuu! Iluvõimleja Janika Mölder: kui inimene on töökas, saab ta kõike Justin Petrone lahutusest: leina viimane osa (6) Spargel on köögi kevadekuulutaja Drag-queen: ma pole ju naine Sõiduproov: Volvo V90 Cross Country. Rootsi kunn (1) Kõige seksikam värv? Fuksia! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: keel kui moeasi

2 min lugemist
Kristiina Ross. FOTO: Tairo Lutter

Igaüks usub oma emakeele kohta teadvat, kuidas selles on õige midagi öelda. Samas on «õige keel» paljuski moeasi. Ajastu üldine maitselaad ehk mood mängib olulist osa koguni keelekorraldajate tegevuses, sest keele õigsuse üle otsustamiseks polegi ju selgeid teaduslikke kriteeriume olemas, kirjutab Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina Ross.

Nii on praegu heaks tooniks kiita Võru või Mulgi keele õpetamist kohalikes koolides. Vanem põlvkond aga küllap mäletab aegu, mil kohaliku murde rääkimine oli koolides põlu all või lausa keelatud. See tunduski labane ja matslik. Sealjuures ei maksa arvata, et tegemist olnuks nõukogude propaganda tekitatud hoiakuga. Eelmise sajandi keskpaiku leidus ka Prantsusmaa  koolides silte «Murde rääkimine ja põrandale sülitamine keelatud», aga nüüd on Lõuna-Prantsusmaal kõneldav provanssaali keel jälle au sees.

Eesti kirjakeele ajaloost võib leida erinevate kultuurivoolude kajastusi. Kõige tuntum on muidugi sajanditagune futuristlikest arusaamadest mõjutatud keeleuuendus. Selle käilakuju Johannes Aaviku tegevus jättis eesti keelde suure jälje, eriti uudissõnade näol, nagu roim, siiras, väisama jpt.

Aga omapäraseid keelekujusid võib leida ka varasemast ajast. Näiteks 17. sajandi keskpaiku viljeldud barokses eesti kirjakeeles pandi tüved ja tunnused tihti kokku iseleiutatud reeglite järgi. Barokse keele meister Urvaste pastor Johannes Gutslaff tõlkis terve piibli tehislikku keelevarianti, mille ta suuresti ise komponeeris, et originaali mõtet eriti elegantselt edasi anda. Saksa rahvusest Gutslaff tundis nii eesti kirjakeelt kui ka kohalikku murret päris hästi, aga pani nende tükid kokku omatahtsi.

Nii kirjutas ta tema ristiti asemel tema sai kastetuts. Gutslaff teadis eesti sõna ristima, aga kuna see läänepoolse kristliku traditsiooniga kokku ei sobinud, võttis ta tarvitusele uue vaste kastma ning lisas sellele kirjakeele ja Urvaste murde tunnuseid kombineerides ennekuulmatu tuts-lõpu. Gutslaffi keelest ei saanud vist päriselt aru ei tema saksa kolleegid ega eesti talupojad. Barokne keel oma uljaste tehiskonstruktsioonidega läks varsti moest ja asendus pietistide talitsetud keelepruugiga.

Gutslaffi leiutistest pole tänapäeva keelde midagi alles jäänud, ehkki soodsate arengute korral võinuks  temalt kirjakeeles üht-teist kasutusele tulla küll. Sest üldiselt saab elav keel moeröögatustega hakkama, valides pakutavatest uuendustest need, mis talle päriselt sobivad.

Seotud lood
28.04.2017 01.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto