Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: keel kui moeasi

2 min lugemist
Kristiina Ross. FOTO: Tairo Lutter

Igaüks usub oma emakeele kohta teadvat, kuidas selles on õige midagi öelda. Samas on «õige keel» paljuski moeasi. Ajastu üldine maitselaad ehk mood mängib olulist osa koguni keelekorraldajate tegevuses, sest keele õigsuse üle otsustamiseks polegi ju selgeid teaduslikke kriteeriume olemas, kirjutab Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina Ross.

Nii on praegu heaks tooniks kiita Võru või Mulgi keele õpetamist kohalikes koolides. Vanem põlvkond aga küllap mäletab aegu, mil kohaliku murde rääkimine oli koolides põlu all või lausa keelatud. See tunduski labane ja matslik. Sealjuures ei maksa arvata, et tegemist olnuks nõukogude propaganda tekitatud hoiakuga. Eelmise sajandi keskpaiku leidus ka Prantsusmaa  koolides silte «Murde rääkimine ja põrandale sülitamine keelatud», aga nüüd on Lõuna-Prantsusmaal kõneldav provanssaali keel jälle au sees.

Eesti kirjakeele ajaloost võib leida erinevate kultuurivoolude kajastusi. Kõige tuntum on muidugi sajanditagune futuristlikest arusaamadest mõjutatud keeleuuendus. Selle käilakuju Johannes Aaviku tegevus jättis eesti keelde suure jälje, eriti uudissõnade näol, nagu roim, siiras, väisama jpt.

Aga omapäraseid keelekujusid võib leida ka varasemast ajast. Näiteks 17. sajandi keskpaiku viljeldud barokses eesti kirjakeeles pandi tüved ja tunnused tihti kokku iseleiutatud reeglite järgi. Barokse keele meister Urvaste pastor Johannes Gutslaff tõlkis terve piibli tehislikku keelevarianti, mille ta suuresti ise komponeeris, et originaali mõtet eriti elegantselt edasi anda. Saksa rahvusest Gutslaff tundis nii eesti kirjakeelt kui ka kohalikku murret päris hästi, aga pani nende tükid kokku omatahtsi.

Nii kirjutas ta tema ristiti asemel tema sai kastetuts. Gutslaff teadis eesti sõna ristima, aga kuna see läänepoolse kristliku traditsiooniga kokku ei sobinud, võttis ta tarvitusele uue vaste kastma ning lisas sellele kirjakeele ja Urvaste murde tunnuseid kombineerides ennekuulmatu tuts-lõpu. Gutslaffi keelest ei saanud vist päriselt aru ei tema saksa kolleegid ega eesti talupojad. Barokne keel oma uljaste tehiskonstruktsioonidega läks varsti moest ja asendus pietistide talitsetud keelepruugiga.

Gutslaffi leiutistest pole tänapäeva keelde midagi alles jäänud, ehkki soodsate arengute korral võinuks  temalt kirjakeeles üht-teist kasutusele tulla küll. Sest üldiselt saab elav keel moeröögatustega hakkama, valides pakutavatest uuendustest need, mis talle päriselt sobivad.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto