Sisukord
Majandus
Postimees
27.04.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Põllud ägavad linnuparvede all Eesti kerkis pressivabaduselt kahe koha võrra Eesti lühiuudised Paides ründasid suured poisid kaikaga esimese klassi last Naine lasi elukaaslase vaeseomaks peksta (10) Majandus Pangandussektori kasumlikkus püsis avakvartalis Majanduse lühiuudised Tuuleettevõtjad ajavad taga salastatud dokumenti Terve mõistuse võidukäik – Vääna külakogukond on pääsemas PRIA hirmsuurest tagasinõudest Töötajad ajavad Alitalia pankrotti Välismaa Jaapanlased töötavad end surnuks Brasiilia pärismaalased võitlevad politseiga PERSOON. Utoopiasaadik või isehakanud šarlatan? Prantsuse luureraport: Assad kasutas Süüria keemiarünnakus sariini (1) Arvamus Vallo Tillmann: suhkrujoogimaksu tulud peavad minema laste tervise parandamiseks (2) Aimar Ventsel: näidake mulle Eesti eliiti! (8) Toomas Luhats: Tuisu tänava nõgesed ehk Kadunud 50 miljonit krooni (2) Huko Aaspõllu: Rail Balticuga vassida ei tohiks (11) Juhtkiri: kvaliteedimärk kogu ühiskonnale, tervele Eestile (1) Postimees 1936. aastal: 116 aastane naine Petserimaal? Vanandas end eksikombel 20 aastat Kultuur Janar Ala arvustab Jüri Okase retrospektiivi Kultuuri lühiuudised 1 Mehed, kes jõllitavad ekraane ehk videomängudele pühendatud elud Pimedatele pakutakse tantsupeoelamust Sport Rikberg pingile ja Tartut saadab edu? Kalevi spordihall avatakse 5. mail Puparti ja Juhkami loobumine tekitas uue olukorra Miks on tänavune WRC hooaeg põnevam kui varem? Aerutajad üritavad keelebarjäärist üle ronida Tartu Londoni märulipolitseinik kogub raha Tartu Masingu kooli toetuseks Jäisel kevadel saab õuelilli enneolematult odavalt Jaanus Liivak: korvpallis peab olema võitlust, mida vaadata Külakiik igasse linnaossa, avalik saun Emajõe kaldale ja koerad, koerad ... (1) Tartu noored õpetavad peagi Palestiinas rulasõitu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tuuleettevõtjad ajavad taga salastatud dokumenti

5 min lugemist
ASi Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg on veendunud, et salastatud dokumendist võib selguda, et Tootsi tuulepargiga kordub sama asi, mis Eesti Energia tuulepargiga Aulepas. FOTO: Mihkel Maripuu

Tootsi tuulepargi kohtuvaidlus on jõudnud etappi, kus kohus otsustas valitsuse palvel salastada tuulepargi-aluse maa Eesti Energiale määranud valitsuse korralduse seletuskirja lisa 4, mida riigi otsuse vastu kohtusse läinud tuuleettevõtted soovivad aga igal juhul näha avalikuna.

«Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kas riik võib salastada oma tegevuse motiive, mis puudutab riigivara kui olulise väärtusega avaliku ressursi üleandmise asjaolusid,» põhjendas tuuleettevõtte ASi Raisner esindaja, vandeadvokaat Piret Blankin, miks nad on vaidlustanud kohtu otsuse salastada valitsuse korralduse seletuskirja lisa nr 4.

Tema sõnul peaks nii riigi otsuse vastu kohtusse läinud tuuleettevõtjatel kui ka avalikkusel olema õigus teada, millistel tingimustel ja kaalutlustel andis valitsus riigivara ära. Just seda peakski põhjendama vaidlusalune dokument, mille puhul on tegemist projekti tasuvusanalüüsiga.

«Ilma selle dokumendi sisuga tutvumata ei saa hinnata, kas valitsuse otsus oli riigile kasulik või mitte ning kas selleks olid objektiivsed põhjused. Ei ole teada näiteks ka see, kas ja kui, siis kuidas mõjutab uue tuulepargi rajamine taastuvenergia hinda,» märkis Blankin.

Lisaks ASile Raisner on lisa nr 4 salastamise vaidlustanud veel ka Hans Teiv ja Eesti Elekter. «Oleme seisukohal, et olukorras, kus kaebajal ei võimaldata tutvuda dokumendiga, millega põhjendatakse korralduse nr 404 õiguspärasust, ei ole kaebajal tagatud kaebeõiguse parimal viisil teostamine,» põhjendas sammu Eesti Elektri huve kaitsev vandeadvokaat Silja Holsmer.

Tema sõnul on ettevõte kohtu otsuse lisa 4 salastamise osas vaidlustanud ka sellepärast, et nende hinnangul ei ole kohus ise hinnanud, kas vastav dokument tegelikult ka sisaldab Eesti Energia ärisaladust. Iseäranis veel olukorras, kus nii valitsuse kui ka Eesti Energia juristid on juba ise valikuliselt selle sisu avalikustanud.

«Mis kinnitab, et tegemist ei saa olla ärisaladuse kaitsmisega,» on Holsmer veendunud.

Võib olla õhku täis puhutud

ASi Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg on veendunud, et müstiline lisa 4 sisaldab Pärnumaale Vändra valda rajatava Tootsi tuulikupargi äriplaani. Põhjuseid, miks Eesti Energia ei soovi seletuskirja lisa avalikustamist, võib tema hinnangul olla mitu, millest valdavaim on see, et see võib olla õhku täis puhutud.

«Teame seda, et tuuliku tüüpi pole otsustatud, sest hanget pole toimunud. Millele siis see äriplaan tugineb, kui tuuliku tüüp ei ole hanke käigus otsustatud? Kõhutundele?» küsis ettevõtja.

Sõle sõnul koosnevad tuuleparkide äri- ehk tootlikkuse plaanid tavaliselt kahest asjast: tuuliku tüübist koos oma tootlikkusega ja iga-aastasest kogutoodangust, mis omakorda lähtub tuuletingimustest pargi alal. Nende kahe näitaja baasil saab kindlaks teha, kui palju park iga aasta sisse toob.

«Avalikustatud ei ole ka tuulemõõtmistulemusi Tootsi alal – kas ja kui palju aastas tuulik seal üldse pöörleb, on seal ikka piisavalt tuult. Kui ei sega kaitseväe radarit, siis ehk asutakse sellises kohas, kus tuulikut nähagi pole – kaevus?» jätkas Sõlg.

Ettevõtja on veendunud, et salastatud dokumendist võib selguda, et Tootsi tuulepargiga kordub sama asi, mis Eesti Energia tuulepargiga Aulepas.

«Lubati, et Aulepas hakkab tuulepark tootma 120 GWh energiat aastas. Tegelikkus on see, et ei ole seni ületanud 80 GWh aastas. Planeerida oma äriplaanis kolmandikuga mööda – sellise asja eest lastakse eraettevõtluses inimesed kohe lahti koos suurte kahjunõuetega. Riigiettevõttes on aga kõik korras,» nentis Sõlg.

Ka ütles ASi Raisner nõukogu liige, et tahab sellest salastatud dokumendist näha, millised on Tootsi tuulepargi liitumise kulud Eleringi põhivõrguga, sealhulgas, kui suur on selle tarbeks rajatava kõrgepingeliini kulu. «Minu valduses on paberid, mis näitavad, et Elering teeb seda Eesti Energiale «sõbrahinnaga» või sootuks tasuta,» ütles ta.

Sõlg tõi näiteks ühe pakkumise 2010. aastast, kus 30 MW liitumist pakkus Elering üle 17 miljoni eest. «Kui juba 30 MW eest küsitakse sellist raha, siis 150 MW (Tootsi tuulepargi hinnanguline tootmisvõimsus – toim) liitumise eest võiks summa olla ju lausa viiekordne,» pakkus ta.

Sõle sõnul mõjutavad need kulud oluliselt äriplaani, kuna normaalsetel tingimustel võivad põhivõrguga liitumise kulud moodustada kuni kolmandiku tuulepargi rajamise kogukulust.

«Ei imestaks, kui lisa 4 on tühi leht või sisaldab endas täiesti suvalisi numbreid, millel ei ole tegelikkusega mingit seost. Just seetõttu tõin välja võrdluse Aulepaga – sealsed esialgsed numbrid olid samuti laest võetud. Kuidas aga selliste laest võetud asjadega börsile minna soovitakse? See on ju otsene kelmus ja investoritele valetamine!» on tuuleettevõtja veendunud.

Põhivõrguga liitumisega tehti algust

«Halduskohus kuulutas määrusega menetluse kinniseks ühe dokumendi osas, mis sisaldas arvandmeid, ja piiras kaebajate õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga,» rääkis kohtu pressiesindaja Anneli Vilu. Kuigi dokumendi salastamist põhjendatakse ärisaladuse kaitsega, ei ole tema kinnitusel tegemist äriplaaniga. Kuna dokumendi sisu on salajaseks tunnistatud, ametnik selle kohta rohkem selgitusi ei jaganud.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk märkis, et ärisaladuse kaitsmine kohtumenetluses on tavapärane praktika. «Tegemist on kohtu tehtud otsusega, mis tehti pärast andmetega tutvumist,» lausus ta, detailsemalt dokumendi sisusse laskumata.

Küll aga ütles Kuusk, et Tootsi tuulepargi ehitus- ja projekteerimishange on avaldatud riigihangete registris viitega Eesti Energia kodulehele.

«Rahvusvaheline kaheetapiline riigihange avaldati septembris 2016 ja kvalifitseerimistaotluste esitamise tähtaeg oli oktoobris 2016. Edasine detailsem info, sealhulgas ajakava, avalikustatakse hanketingimuste kohaselt vaid kvalifitseeritud pakkujatele,» lisas Eesti Energia meediasuhete juht.

Mis puudutab Eesti Energia Tootsi tuulepargi liitmist Eleringi põhivõrguga, siis selles osas on leping juba sõlmitud. Seda tehti mõni nädal pärast valitsuse detsembrikuist korraldust, täpsemalt 30. detsembril. Eleringi kodulehel üleval oleva info järgi sõlmiti see 138 MW tootmisvõimsuse liitmiseks põhivõrguga.

Kuigi tuuleettevõtjad on kohtuvaidluse käigus juhtinud tähelepanu sellele, et nende hinnangul ei ole Eesti Energial endal ilma valitsuse nõusolekuta volitust lepingu sõlmimiseks, ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster, et liitumislepingute sõlmimiseks klientidega ei vaja võrguettevõte eraldi kolmandate osapoolte volitusi.

Ka ütles ta, et 30. detsembril sõlmitud lepingu järel tasus Eesti Energia juba ka esimese liitumisega seotud osamakse. Kuigi Elering ega ka Eesti Energia ei soovinud summa suurust avalikustada, viidates lepingu konfidentsiaalsusele, on Postimehele teadaolevalt tegemist seitsmekohalise arvuga.

Kui Eesti Energial mingil põhjusel siiski ei õnnestu Tootsi tuuleparki püstitada ja seda põhivõrguga liita, siis Elering majanduslikku kahju ei kanna. Teisisõnu, see summa jääb võrguettevõttele.

Minister eeldab, et Eesti Energia võidab enampakkumise

Kui kolme ülejäänud riigiettevõtte osas, mida plaanitakse lähiajale börsile viia, liiguvad ettevalmistused plaanitud ajakavas, siis Enefit Taastuvenergia puhul tuleb rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul õige pea otsustada, kas minna börsile ilma vaidlusalust Tootsi tuuleparki kaasamata või korraldada kinnistule avalik enampakkumine. Seda on nõudnud ka Eesti Energia konkurendid.

«Praegusel hetkel peab valitsus tegema ka enda jaoks otsuse, kuidas edasi minna sellega, et [kohtus] on vaidlustatud Tootsi tuulepargi teema,» märkis rahandusminister möödunud neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, kus ta tutvustas valitsuse riigiettevõtete börsile viimise plaane.

Minister põhjendas, et isegi olukorras, kus valitsus on veendunud, et nad on tegutsenud korrektselt, võib kohtuvaidlus kesta veel aasta või poolteist ning see ei aitaks kuidagi kaasa Enefit Taastuvenergia börsile viimisele plaanitud 49 protsendi ulatuses. Samas moodustaks Eesti Energia Pärnumaale kavandatav tuulepark suure osa ettevõtte tütarfirma väärtusest tulevikus.

«Mõistlik oleks valitsuse otsus tühistada, panna see (Tootsi tuulepargi kinnistu – toim) avalikule konkursile,» jätkas Sester. Ta lisas, et kui Eesti Energia võidab, siis oleks ka plaanitav IPO hoopis teisel tasemel.

Valitsuse tegevuskava näeb ette, et majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) esitab mullu novembris kokku lepitud riigiettevõtete börsile viimise plaanid selle aasta kevadel ehk üsna pea.

Kuna vahepeal on Tootsi tuulepargi kohtuvaidlusse lisaks rahandusministeeriumile kaasatud ka keskkonnaministeerium, märkis keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL), et edasise tegevuse osas arutelu valitsuses alles käib. Samas Postimehele teadaolevalt on keskkonnaministeerium oma seisukohad selles küsimuses juba kohtule esitanud.

Veel kolm aastat tagasi oli keskkonnaministeerium seisukohal, et üldjuhul toimub riigile kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks andmine avaliku enampakkumise teel ning riigivara kasutamiseks andmist otsustuskorras rakendatakse vaid juhul, kui kasutamiseks andmise eesmärk ei ole avaliku enampakkumise teel saavutatav.

Küsimusele, kuidas suhtuks Eesti Energia ise sellesse, kui valitsus peaks lähiajal siiski avaliku enampakkumise kasuks otsustama, vastas ettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk, et kuni Tootsi tuulepargi rajamine edasi lükkub, võidavad sellest enim valitsuse otsuse kohtus vaidlustanud tuuleettevõtted, kes naudivad selle aja jooksul suuremaid taastuvenergiatoetusi.

Samas ei soovinud Kuusk täpsustada, kui palju on riigiettevõttele kohtuvaidluses osalemine nüüdseks juba maksma läinud. «Me ei ole teinud vahekokkuvõtet selleks tarvilikest ressurssidest,» lausus ta. Siiri Liiva

INFOKAST: valitsuse korraldus ja selle lisa

Vabariigi valitsuse 9. detsembri 2016 korraldusega nr 404 anti nõusolek Tootsi tuulepargi kinnistu üleandmiseks mitterahalise sissemaksena Eesti Energia ASi aktsiakapitali, hinnates kinnistu väärtuseks ligi neli miljonit eurot.

Selle korralduse seletuskiri tugines projekti tasuvusanalüüsile (seletuskirja lisa 4), mis on tunnistatud asutusesiseks teabeks ehk seda ei avalikustata.

Tasuvusanalüüsist peaks selguma, millist kasu loodab valitsus saada Tootsi tuulepargi kinnistu üleandmisest Eesti Energiale.

Allikas: PM

Seotud lood
26.04.2017 28.04.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto