Sisukord
Kultuur
Postimees
29.04.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Konnad suunduvad kudevetele Horoskoop Tagakülg Mainekatastroof (1) Enesekindlalt kõrgustesse Tarankovi tapja leidmisele viis uus töökorraldus Uue vangla sarikapidu Majandus Tuulepargi skandaal raputab valitsuse erastamiskava (4) Välismaa Trumpi sada seiklusrikast päeva (5) Kohalik vaade: Makedooniat raputab poliitiline maavärin (1) Politseihaarangud tööpaikadele Arvamus Juhtkiri: Trumpi sada (9) Kergendusohe Galliast (6) Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Edasi 1972. aastal: kohtumõistmine Angela Davise üle jätkub Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) EKI keelekool: keel kui moeasi (3) Kultuur Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Kas kreeklastelt on midagi õppida? Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Seisev seisundiplaat Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Aarne Saluveeri kaks nägu (1) Sinustki võib saada koletis Sport Spordi lühiuudised Tänak kiirustas targalt, konkurendid lõhkusid autosid Kontaveit oli hea, aga Šarapova veel parem Kas Klitško suudab panna poksimaailmale viimase valusa põntsu? AK Kriitiku hinnang: reketi «Super ei» on super okei (1) Skandinaavia lastetoa sünge saladus Kas kreeklastelt on midagi õppida? Vene ajaloolane Repsi väljaöeldust: ei saa väita, et stalinlikul terroril puudus loogika (13) Valgus tuleb silmadest. Taasavastamas Suumani luulet (1) Vikerkaar loeb. Kuidas mõista iseennast? (2) Johannes Pääsuke oli Eesti esimene juutuuber (1) Tähepiletiga ameeriklane Seisev seisundiplaat Eesti kultuuri täheatlas: eestlasele eestipärane nimi Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe Rein Veidemann: haridus kui (eesti) kultuuri funktsioon (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: McDonald’s kinnitas Eestis kanda (1) Kas heaolu teeb õnnelikuks? Soome-Eesti suhteraamat ei ole kollane ega mustvalge Arter Käsitööpaadiga Võhandu maratonil Kuhu minna Horoskoop Sinustki võib saada koletis Eksootiline näpuharjutus aias: vaata, mida põnevat saab kasvatada Eesti suves Lihasööjate kaitseks: kui sööd ainult porgandit, siis sured varsti ära (9) Linnapuhkus: paar päeva Helsingis Kaitseväe üldfüüsiline test: 261 punkti 300st. Ma sobin NATO-le! (1) Suur intervjuu! Iluvõimleja Janika Mölder: kui inimene on töökas, saab ta kõike Justin Petrone lahutusest: leina viimane osa (6) Spargel on köögi kevadekuulutaja Drag-queen: ma pole ju naine Sõiduproov: Volvo V90 Cross Country. Rootsi kunn (1) Kõige seksikam värv? Fuksia! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aja auk. Inimese ja masina erootiline suhe

2 min lugemist
Kraftwerk FOTO: Kuvatõmmis

Kraftwerki ajalugu 1978. aastast tänapäevani rajaneb nende liikme Ralf Hütteri uskumusel, et inimsugu ja masinad on sümbiootilised. 1978. aasta plaadil «Die Mensch-Maschine» (inimmasin) uuris Kraftwerk kõigest 36 minuti jooksul nende suhet.

Kraftwerki teine tähtsaim liige Florian Schneider rõhutas 1978. aasta intervjuus, et masinad pole teenrid ega isandad. «See on peenem suhe. Toimub suhtlus. Masin aitab inimest ja inimene imetleb masinat. See on teie aju pikendus,» ütles ta ja osutas ajakirjaniku Sony kassetimängijale. «See aitab mäletada. See on kolmas laua ääres istuv mees.» Ta lisas, et Kraftwerkil on masinatega erootiline suhe.

Süntesaator on palju tundlikum kui kitarr, arvas Hütter. «Seda peetakse külmaks pilliks, aga see pole. Meie muusika ei ole antiemotsionaalne. See pole kehaline, vaid vaimne emotsioon.» Schneideri sõnul oli tema aju tühi lint ja kõrvad kaks mikrofoni.

Umbes sellest ajast pärines ka Hütteri kuulus jutt, et telefonid on antiikesemed, sest kunagi ei tea, kes helistab, aga alati need helistamised segavad töötegemist. Kui Kraftwerki stuudiosse Düsseldorfis kirju saadeti, tulid need avamata tagasi. Kraftwerk elas ja elab Euroopa suurimas tööstustsoonis, mis ulatub üle 100 kilomeetri ja pakub peavarju 20 miljonile. Düsseldorf, Dortmund, Essen.

Kraftwerk oli uue põlvkonna esineja, selline, kes vahib tuimalt publikut ega oota aplausi. «19. sajandi vaatepunkti aeg on läbi. Tähtsa artisti müüt on üleeksponeeritud. Nüüd tehakse massitoodangut,» ütles Hütter. Uus plaat oli arendus Kraftwerki eelmise plaadi loost «Schaufensterpuppen» (vaateaknanukud). Kraftwerk oli amerikanismide vastu, saksa bändi Tangerine Dream ingliskeelse nime vastu ja laulis saksa keeles, mis on mehaaniline keel.

«Die Mensch-Maschine» algab plaadi võtmelooga «Die Roboter». Küborg kõneleb selles  vene keeles: «Ja tvoi sluga, ja tvoi rabotnik.» Olen su ori, su tööline. Nõukogude Liit, totalitaarne riik, kohtles teatud rahvaid ebainimlike droonidena. See oli tegelikult lihtsakoeline pala, milles robotid tahtsid ka mehaanilist tantsu lüüa ja mida taskuarvutil Casio VL-80 võis bändi sõnul igaüks ise mängida, vajutades klahvidele 2242 4586 ..1. 1253 2242 4586 ..1. 1253.

Teisedki lood tegelesid transinimesega, kelle soontes voolab elekter ja kes ise oma patareisid laeb. Bändi ehk kuulsaim laul «Das Model» näitas, kuidas me ebaisikustame inimesi ja muudame nad masinateks. «Suurel osal muusikast on pornograafiaga võrdne väärtus. Me küsime, kas pornograafiast edasi on muusikat,» rääkis Hütter.

Kui plaati Pariisis esitleti, mängis taustaks peatumatult vana saksa film «Metropolis» ja sellenimeline lugu leidus ka Kraftwerki plaadil. Kraftwerk nimetas oma lugusid akustilisteks filmideks. Robotite ikonograafia ulatubki 1920. aastatesse. 1928. aastal esitleti Londonis üht esimest inimkujulist robotit Ericut. Eric ka kõneles.

Seotud lood
28.04.2017 01.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto