R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politseihaarangud tööpaikadele

Hanna-Hulda Reinkort
, välisuudiste toimetaja
Politseihaarangud tööpaikadele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rootsi politseinikud ja riigist välja saadetavad välismaalased.
Rootsi politseinikud ja riigist välja saadetavad välismaalased. Foto: TT NEWS AGENCY/REUTERS/Scanpix

Rootsi justiitsminister Morgan Johansson ja siseminister Anders Ygeman esitlesid neljapäeval karmimaid meetmeid ebaseaduslikult riigis viibivate migrantide vastu.

Aprilli alguses Rootsi pealinnas Stockholmis toimunud terrorirünnak on survestanud valitsust astuma samme, mis tagaksid, et tagasilükatud asüülitaotlustega isikud riigist lahkuksid ega läheks võimude eest peitu. Üks säärastest «kadunud» isikutest oli ka 7. aprillil Stockholmi kesklinnas veokiga jalakäijate sekka sõitnud 39-aastane Rahmat Akilov, kes tappis selle teoga neli inimest (viies vigastatu suri sel nädalal haiglas – toim) ja vigastas veel 15. Akilovile oli 2016. aasta detsembri seisuga väljastatud maalt väljasaatmise korraldus, selle elluviimist aga ametivõimud tagada ei suutnud.

Nüüd teatas Rootsi valitsus, et kavatseb anda politseile õiguse kontrollida töökohti, sest Rootsi migratsiooniameti hinnangul võib järgmise kolme aasta jooksul riiki redutama jääda kuni 33 000 tagasilükatud asüülitaotlusega isikut, vahendab Rootsi Raadio.

Praegu on Rootsi politseil õigus ettevõtete ruume läbi otsida ainult siis, kui on alust kuritegu kahtlustada. Uus seadus annaks neile loa kontrollida, kas ettevõttes töötavatel inimestel on selleks ka õiguslik alus.

Lisaks kehtestaks seadusmuudatus ilma tööloata inimeste tööandjatele senisest kaks korda suuremad trahvid. «Mõte on selles, et avaldada survet ettevõtetele, kes palkavad haavatavas positsioonis isikuid,» ütles Johansson.

Näiteks firma, mis on palganud tööle kümme ebaseaduslikult riigis viibivat võõrtöölist, peab maksma ligi 900 000 Rootsi krooni (93 600 euro) suuruse rahatrahvi, lausus ta.

Lisameetmed muudavad politsei jaoks lihtsamaks ka immigrantide sõrmejälgede võtmise ja passide ning muude dokumentide konfiskeerimise. Veel plaanib valitsus hinnata immigrantidele väljastatud ajutiste passide, reisidokumentide ja elamislubade väärkasutamist.

Ministrite ettepanek näeb ette Rootsi kaitsepolitseile (Säpo) ja tavapolitseile suurema kaasarääkimisõiguse maalt välja saatmise otsuste tegemises.

Migratsiooniameti värskeima hinnangu kohaselt saab vabatahtlikult lahkujate arv olema sel aastal 10 500 inimese ringis, mis on 3200 inimese võrra vähem, kui ameti varasem prognoos ette nägi.

Uued meetmed, mis suure tõenäosusega saavad ka parlamendi heakskiidu, peaksid valitsuse soovi kohaselt jõustuma 1. märtsist 2018.

Möödunud kuul hoiatas Rootsi piirivalve, et dokumentideta migrantide arv riigis kasvab ja väga tõenäoline on see, et neid hakatakse ekspluateerima ja nad satuvad kuritegelikule teele.

«Need on inimesed, kes elavad muust ühiskonnast väljaspool, nad on haavatavad, sest ei saa pöörduda politsei poole. Ebaseaduslikult riigis viibivaid inimesi kasutatakse ka suurema tõenäosusega odava tööjõuna,» ütles piirivalve juht Patrik Engström Rootsi Raadiole. «Nende hulgas on ka inimesi, kes valivad kuritegeliku tee,» sõnas ta.

Selle aasta 1. jaanuari seisuga otsis Rootsi politsei taga 12 606 inimest, keda tuleks riigist välja saata. Nende kohta pole ka teada, kui paljud neist endiselt Rootsis viibivad. Keeruliseks muudab olukorra tõik, et väljasaatmisotsus kehtib neli aastat, pärast seda on neil taas võimalik elamisluba taotleda.

Ajutise piirikontrolli kehtestamine ja vägivaldsete kuritegude sagenemine on tinginud selle, et politseinikke ei jagu igale poole ja regulaarseid kontrolle sisserännanute kodudes toimub harvem. Engströmi sõnul tehti möödunud aastal ligikaudu 19 000 reidi, mis on võrreldes varasemaga mõni tuhat vähem.

Politsei hinnangul suureneb tulevikus end võimude eest varjavate inimeste hulk, sest uute reeglite kohaselt ei saa tagasilükatud asüülitaotlusega isikud enam ka toitu ega öömaja.

Migratsiooniameti andmetel peaks 2017. aastal Rootsi tulema 34 700 uut asüülitaotlejat, mis on natuke rohkem kui mullu, mil rahvusvahelist kaitset anti 29 000 inimesele.

LISALUGU

Rootsi ID-kaarte saab osta

Rootsi venekeelsetes foorumites saab endale osta või rentida nii Rootsi isikukoodi kui ka ID-kaardi.

Rootsi Raadio rääkis mehega, kes rendib oma Rootsi isikukoodi ja pangakontot välja 2500 Rootsi krooni (260 euro) eest kuus. «Ma saan pakkuda teile dokumente. Minu nimi on lepingu peal, samal ajal kui teie teete rahus tööd ja saate palka,» ütles ta raadiosaate Ekot reporterile.

Sel viisil saavad ka ilma ametlike dokumentideta inimesed jätta mulje, et töötavad Rootsis legaalselt.

Endistest idabloki riikidest pärit üksikute meeste asüülitaotlused lükatakse Rootsis üldjuhul tagasi. Vene keelt kõnelevate inimeste foorumites pakutakse aga ohtralt võimalusi, kuidas endale sellest hoolimata elamis- või tööluba hankida. Rootsi Raadio allika sõnul on võltsdokumentide kasutamine väga levinud: «Minu teada on selliseid töökohti umbes 70 protsenti. Minu tutvusringkonnas nõustuvad sellega peaaegu kõik.»

On ka tõendeid, et 7. aprillil toimunud Stockholmi terrorirünnaku peamine kahtlusalune Rahmat Akilov kasutas Rootsis viibides valedokumente.

Dokumentide hinnad algavad 500 Rootsi kroonist (52 eurot), Rootsi kodakondsuse eest tuleb maksta 100 000 Rootsi krooni (10 400 eurot), märkis Ekot. Local/PM

Märksõnad
Tagasi üles