Sisukord
Maailm
Postimees
02.05.2017
Eesti Nädalavahetuse torm viis Patareilt katuse (2) RMK jättis üürniku maja müügist teavitamata Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Võtame lapselt tooli ja telefoni, anname asemele palli Enamik koolikotte liialt rasked Iga 20 minuti järel tõuse püsti Kärdla lennujaamas töötatakse välja GPS-põhise lähenemise kord Eesti lühiuudised Majandus Majanduse lühiuudised Amazonist on saanud kasumimasin Eesti mõisnike järeltulija võitleb ameeriklaste äri eest Venemaal (9) Taxify: vanameelsed taksod tulnuks palju varem kõrvale heita (3) Välismaa Navalnõi edu sõltub hirmu ületamisest Laienev protest Venemaal näitab inimeste naasmist poliitikasse Põhja-Korea jätkab ähvardamist Välismaa lühid Eerik-Niiles Kross: Euroopa Nõukogu häbi ja taassünd Arvamus Jüri Ratas: miks muutsime eelarvereeglit? (14) Siiri Erala: palun lubage tõusta! Postimees 1938. aastal: Oinas Budapesti ülikooli Juhtkiri: kas rekordijärgne maailm oleks ka dopingujärgne? (2) Mihkel Mutt: mitte ainult kultuurist – vastuseks «Trumpi teinud» Mart Helmele (25) Kultuur Jazzkaare mitmekesisus hämmastab. Aga kas ainult sellega? Sport Euroopa ja maailma kergejõustikurekordid tahetakse nullida Bottas jõudis esimese võiduni Realil võimalus teha ajalugu, teistel aga ajalooline võimalus Neuville tõusis kindlaks soosikuks, Tänakut ootab üks tema lemmikralli Mis saab Selverist ja Bigbankist uuel hooajal? Elu pärast Joshua triumfi ja Klitško hävingut: kes on nüüd poksimaailmas tegijad? Tallinn Nädalavahetuse torm viis Patareilt katuse (2) Tartu Selgub Tartu kõige rattasõbralikum ettevõte Vana naise sajast aastast üks on kirjutatud korstnasse Kikkpoksija pistab Piirissaarel rinda poe pidamisega Prügikotid täitusid ilma saja grammita Tudengid sügasid kukalt ja ehitasid isesõitva auto Neli Tartumaa õpilasfirmat pürgib Eesti parimaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Navalnõi edu sõltub hirmu ületamisest

5 min lugemist
Vene opositsiooniaktivist Aleksei Navalnõi möödunud neljapäeval pärast briljantroheliserünnakut. FOTO: Evgeny Feldman/AP/Scanpix

Venemaa vaieldamatuks opositsiooniliidriks tõusnud Aleksei Navalnõi valmistab juunis ette uut suurt meeleavaldust. Võtmeküsimus on, kas massilised kinnipidamised eelmisel miitingul ehmatasid rahva ära või mitte.

Pärast 26. märtsil Venemaa 85 linnas toimunud võimudevastaseid meeleavaldusi, mille ajendiks oli Navalnõi meeskonna tehtud film peaminister Dmitri Medvedevi varjatud kinnisvarast, viidi plate peale üle riigi ligi 1500 inimest, kellest peaaegu kõik veetsid vähemalt ühe öö arestimajas ning paljudele määrasid kohtud 2–15 päeva aresti. Need kohtuasjad jätkuvad siiamaani.

Aleksei Navalnõi mitteametliku presidendikampaania juht Leonid Volkov ütles Postimehele, et neid ei huvita, kas võimud lubavad 12. juunil – riiklikul pühal, Venemaa ühtsuse päeval – Moskva kesklinnas korraldada järgmise korruptsiooni- ja võimuvastase meeleavalduse või mitte.

«26. märtsil jäeti ka meie miitingu koht kooskõlastamata, aga inimesed ikka tulid. Nad astusid sellega juba hirmust üle ja ma ennustan küll, et järgmine kord tulevad nad palju kergema meelega,» rääkis Volkov.

Moskvas tuli 26. märtsil tänavatele protestima 25 000–30 000 inimest, kogu Venemaal vähemalt 100 000 inimest. See oli suurim ülevenemaaline poliitiline protestiavaldus president Vladimir Putini 18-aastase valitsemisaja jooksul. Mitte kunagi varem pole Putini ajal meeleavaldustel kinni peetud sellist hulka inimesi.

Moskva tuntud politoloog, Venemaa presidendi juures tegutseva rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia professor Jekaterina Šulman pidas tõenäoliseks, et Navalnõi järgmisele protestiavaldusele võib koguneda veelgi rohkem rahvast. «Täiesti võimalik, et see tuleb massiline,» ütles Šulman.

Volkovi sõnul teeb Kreml kõik selleks, et arestide ja kriminaalasjade algatamisega inimesi enne järgmist meeleavaldust hirmutada. «See on nende aastatepikkune strateegia, aga mulle tundub, et see ei tööta enam. Inimesed lihtsalt lülitavad teleka välja ühel hetkel ja ei kuula neid ning siis see strateegia lakkab töötamast,» ütles Volkov.

Kõige tuntum näide Kremli hirmutamistaktikast on nn Bolotnaja-kriminaalasi, mis algatati pärast 2012. aasta 6. mail Kremli lähedal Bolotnaja väljakul toimunud Putini-vastast meeleavaldust. Meeleavaldus toimus päev enne Putini inauguratsiooni kolmandat korda Venemaa presidendiks ja lõppes provokatsiooni tagajärjel miitinguliste kähmlusega politseiga. Tookord pidas politsei kinni 400 inimest.

Praeguseks on kohus Bolotnaja-kriminaalasja raames mitmeks aastaks vangi mõistnud ligi 40 miitingul osalenud inimest.

Süüdimõistetute lugusid põhjalikult uurinud ajakirjanik Dmitri Borko, kes töötab Venemaa tuntuima inimõigustekaitseorganisatsiooni Memoriaal heaks, ütles, et võimud valisid süüdimõistmiseks ja vangipanekuks meelega juhuslikke meeleavaldusel osalenud inimesi.

«Süüdimõistetute puhul võib maksimaalselt kolme-nelja käitumist tõlgendada nii, et neil oli politseinikega füüsiline konflikt. Ülejäänud valiti juhuslikult, näiteks piisas, kui sa kaitsesid ennast politseinike kumminuiahoopide vastu, seda tõlgendati juba kui vastuhakku võimuesindajale,» rääkis Borko. «Eesmärk oli anda ühiskonnale selge signaal – igaüks, kes tuleb välja oma õiguste kaitseks, võib saada rangelt karistatud ja sattuda vangi.»

Pärast 26. märtsi Navalnõi organiseeritud ülevenemaalist aktsiooni on meeleavaldajate vastu esialgu algatatud viies linnas viis kriminaalasja. Poliitilistel meeleavaldustel inimeste kinnipidamist seirava organisatsiooni OVD-Info esindajate sõnul teeb ettevaatlikuks asjaolu, et kriminaalasjade uurimiseks ja ettevalmistamiseks on loodud 150 uurijast koosnev grupp, mida juhib sama kindral Venemaa uurimiskomiteest, kes juhtis ka Bolotnaja-kriminaalasja uurimist.

«Praegu on siiski veel raske ennustada, mis neist edasi saab,» ütles Alla Frolova OVD-Infost.

Seni on kriminaalasjade raames vahistatud neli miitingulist Moskvas, keda süüdistatakse kallaletungis politseinikele. Võimalik, et süüaluste ringi laiendatakse enne Navalnõi järgmist meeleavaldust, et inimestele veel kord mõista anda, millega nad miitingule minnes riskivad.

Bolotnaja-süüasjas kolm aastat vangis istunud ja nüüd õiguskaitsega tegelev endine anarhist Aleksei Polihovitš ütles, et pole raske näha ühiseid jooni Bolotnaja-kriminaalasja ja 26. märtsi meeleavalduste järel algatatud kriminaalasjade vahel.

«See võib kasvada palju suuremaks protsessiks, sest kinni peeti miitingute ajal palju rohkem inimesi, kelle kohta saab materjali korjata. Arvestage ka seda, et uurijatel on juba olemas Bolotnaja-kogemus,» lausus Polihovitš.

Politoloogiaprofessor Jekaterina Šulman arvas vastupidi – repressioonid Navalnõi meeleavaldusel osalenud inimeste vastu ei tule nii karmid kui viis aastat tagasi.

«26. märtsil mingeid massilisi korrarikkumisi polnud ja selle ümber ei saa massiliselt asju avada. Tulevad sellised konkreetsed kriminaalasjad üksikute kallaletungide (politseinikele – toim) asjus,» ütles Šulman. «Paljud said administratiivareste, aga see pole ikkagi vangipanek ja sel pole ka nii fataalseid tagajärgi.»

Administratiivarestide määramine käis Moskvas suurte rikkumistega, väitis Memoriaali jurist Denis Švedov. «Inimestele anti oma toimikuga tutvumiseks aega viis minutit. Kohad, ajad, nimed – kõik olid üldiselt valesti kirjutatud, kuid kohtunikud ei reageerinud sellele kuidagi,» rääkis Švedov sellest, kuidas areste määrati. «Ühtegi tunnistajat ei lubanud kohtunikud kutsuda. Levinud võte oli, et mitmele inimesele määrati asja arutamiseks sama aeg. Inimene tuli kohale, ootas mitu tundi ning siis teatati talle, et talle mõisteti tagaselja arest, sest ta ei ilmunud õigel ajal kohale!»

Tõenäoliselt ootab 26. märtsi miitingute tagajärjena Prantsusmaal Strasbourgis asuvat Euroopa Inimõiguste Kohust suur uputus nende inimeste kaebustest, kellele mõisteti miitingul osalemise eest arest.

Tähelepanuväärne on, et võimud loobusid kriminaalasja algatamisest Navalnõi meeskonna vastu. Navalnõi ise võeti miitingul kinni ja talle mõisteti 15 päeva aresti. Samal ajal otsisid uurijad põhjalikult läbi tema Korruptsioonivastase fondi büroo, lõhkusid ja viisid minema palju tehnikat ning teatasid, et miitingust internetis ülekannet teinud Leonid Volkovi vastu algatatakse kriminaalasi reportaažis esinenud ekstremismi eest.

Kümneks päevaks aresti alla mõistetud Volkovi sõnul teatasid uurijad siiski hiljem, et kriminaalasja ei algatatud. «Ju nad said aru, et see näeks välja liiga sõnavabaduse piiramisena,» lausus Volkov, kelle sõnul lõhuti Navalnõi fondis läbiotsimise ajal ligi kahe miljoni rubla (32 300 eurot) eest tehnikat ja muud vara.

Büroo lõhkumine ja paljude töötajate arestid pole takistanud Navalnõi ettevalmistusi presidendikampaaniaks.

Presidendivalimised tulevad Venemaal 2018. aasta märtsis. Suure tõenäosusega kandideerib neljandaks ametiajaks sisuliselt juba 18. aastat võimul olev Vladimir Putin. Opositsioonist oleks potentsiaalselt kõige tugevam vastane just Navalnõi. Ainuke küsimus on selles, kas Kreml lubab tal kandideerida.

Peamine formaalne takistus selleks on Navalnõi süüdimõistmine suures pettuses, nn KirovLesi juhtumis (mees mõisteti süüdi kelmuse organiseerimises, mille käigus varastati ligi 380 000 euro väärtuses saematerjali – toim), ning karistamine viieaastase tingimisi vanglakaristusega, kuid temavastaste süüdistuste tõepärasus tekitab suuri kahtlusi. Euroopa Inimõiguste Kohus on korra samas asjas Navalnõi süüditunnistamise juba tühistanud.

Esialgu karistus veel ei kehti, sest Navalnõi on selle edasi kaevanud apellatsioonikohtusse ning kohtuotsus pole seetõttu jõustunud.

Leonid Volkovi sõnul sõltub Navalnõi lubamine valimistele Kremli poliitilisest otsusest. «Mida teha Navalnõiga, selle otsustab ikkagi Putin,» rääkis Volkov. «Selle otsuse võtab ta vastu 2017. aasta detsembris (kui algab presidendikandidaatide ametlik ülesseadmine – toim). Meie eesmärk on selles, et luua selleks ajaks nii tugev poliitiline surve, et tema registreerimine kandidaadina oleks poliitiliselt odavam kui mitte lubamine valimistele.»

Juriidiline seis Navalnõi kohtuasjaga ei oma Volkovi sõnul tähtsust, kui Kreml tõesti tahab Putini ainukese tõsise konkurendi valimistele lasta. «Seda näitas juba see, et Navalnõil lubati osaleda Moskva linnapea valimistel,» tõi Volkov näiteks.

Enne 2013. aasta sügisel toimunud Moskva valimisi mõisteti Navalnõi KirovLesi juhtumis esimest korda süüdi, kusjuures teda karistati reaalse vanglakaristusega ning ta võeti vahi alla otse kohtusaalis. Kõigile ootamatult aga käskis prokuratuur Navalnõi kuni teise astme kohtuni vabastada, mis oli Venemaal täiesti erandlik juhtum, ning veelgi enam – võimupartei Ühtne Venemaa munitsipaalsaadikud andsid Navalnõi kandideerimistoetuseks vajalikud allkirjad. Asi lõppes sellega, et Navalnõi oleks äärepealt kogunud nii palju hääli, et Putini administratsiooni endisele ülemale Sergei Sobjaninile valimiste teine voor peale suruda.

Kolme kuuga on Navalnõi avanud 25 valimisstaapi üle Venemaa ja värvanud ligi 100 000 vabatahtlikku abistajat. Eesmärk on detsembriks avada staabid 77 linnas ja koguda 300 000 vabatahtlikku. Staapide avamise käigus rünnatakse teda pidevalt, seni on teda kõige sagedamini üle valatud briljantrohelisega. Eelmisel nädal viskas tundmatu Moskvas oma kampaania esimesele suuremale avalikule esinemisele suundunud Navalnõit briljantrohelisega näkku, nii et too sai ühte silma põletushaavu.

Peale peaminister Medvedevi varjatud varadest rääkiva filmi «Ta ei ole teile Dimon» valmimist – ainuüksi Youtube’is on seda vaadanud 20 miljonit inimest – kasvas Navalnõi toetus märtsikuise Levada küsitluse järgi kahe nädalaga kümne protsendini. Medvedevi populaarsus rahva seas kukkus aprillis aga ühe kuuga kümne protsendi võrra.

Seotud lood
01.05.2017 03.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto