Sisukord
Karjäär
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (43) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eve ja Ira – need naised tuunivad

4 min lugemist
  • Naised tegid pärast tööta jäämist endale oma töökoja.
  • Taaskasutatava mööbli restaureerimise juures köidab loominguline moment.
Eve Saar ja Ira Sergejeva on võtnud oma hubastes Tuuni Ka ruumides istet diivanil, mis nende osavaid käsi ootab. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Pärast enese proovilepanekut mitmel alal ning lõpuks ikkagi töötuks jäämist otsustasid sõbrannad Eve Saar ja Ira Sergejeva viia ellu ammuse unistuse: hakata vana mööblit restaureerima. Nüüdseks on neist saanud mitte ainult tublid teenusepakkujad, vaid ka restaureerimise õpetajad.

Tellijale

Hiljuti läks Eve Saarel ja Ira Sergejeval süda soojaks. Tore oli teleekraanilt vaadata, kuidas omal ajal saate «Jüri Üdi klubi» jaoks restaureeritud nõukogudeaegsed nn konjakitoolid on taas kasutust leidnud, nimelt istus ühel neist oma juubeli puhul telelegend Mati Talvik, teisel tema abikaasa Alice.

Aga kui praegu leiab Tallinnas Paldiski maanteel ühest endise tootmiskoondise Flora vanast paekivihoonest mitu õdusat ruumi, mis restaureerimist ootavat mööblit täis (isegi ühe Tallinna lahel seilava jahi oma!), siis nende osaühingu Tuuni Ka algus nõudis riskivalmidust ning isegi eneseohverdust. Olgu kohe öeldud, et Tuuni Ka pole tuletatud mitte «tuunikast», vaid sõnapaari sisse on seatud mõte «tuuni ka sina».

Töötus pani tegutsema

«Tundub, et isetegemise rõõm ja millegi oma kätega tegema õppimine on praegu väga hinnas,» nendib Eve.

Alustada tuleb aga siiski sellest, et Eve ja Ira on kooliõed, nimelt sai kunagi koos Tallinna kergetööstustehnikumis pinki nühitud. Ira õppis õmblemis-, Eve nahatehnoloogiat. Ja kuigi Irast sai kõigepealt hoopis kergetööstusministeeriumi sekretär, oli ta hiljem ühes väikeettevõttes tehnoloog-tootmisjuht. «Seal toodeti naisterõivaid. Kleidid, kostüümid, mantlid, mida müüdi põhiliselt Soomes, aga vahepeal töötasin ka ühes ennistuskojas tekstiilirestauraatorina,» meenutab ta. «Need olid igasugused muuseumitekstiilid: rõivad, lehvikud, vaibad.»

Eve asus aga tööle tootmiskoondises Linda, kus tegutses koos kunstnike ja modelleerijatega. Nemad mõtlesid välja uusi nahatoodete mudeleid, Eve hoolitses selle eest, et ideed teoks saaksid. «Siis tuli aeg lapsi teha ning pärast töötasin lühemat aega eri kohtades,» räägib ta, pidades silmas eeskätt toitlustusega tegelevaid kooperatiive. Ent ta õppis ka ühes erakoolis sisekujundust ning tegi sel alal pikka aega töödki. Pidev arvuti taga istumine, enesekehtestamine tellija ees ning töömeestega jagelemine muutus aga tüütuks. «Võib-olla olin ma toona liiga põhjalik,» nendib Eve.

Lõpuks võtsid kooliõed end töötuna arvele, aasta oli siis 2011. See polnud sugugi meeldiv aeg, töötukassas kogu aeg nõuti midagi. «Miks sa tööd ei leia?» olnud põhiline küsimus.

«Lootsime, et sealt tuleb reaalset abi või pakutakse huvitavat tööd, aga meile ei tehtudki ühtki pakkumist, ise pidime otsima,» kinnitavad naised kui ühest suust. «Pakuti rühmategevust, näiteks eneseanalüüsi, saamaks teada, kas olen koleerik või sangviinik. Tore oli rääkida.»

Ärikoolitust naised küsida ei osanud, ja ega seda keegi pakkunud ka, küll aga pääses Eve töötukassa kaudu ühte erafirmasse kogenud restauraatorite juurde tööpraktikale. Hea, et omal ajal sai rassitud Saaremaale soetatud vanas talukohas – oli vähemalt natuke kogemust, mida edasi arendada. Eve leiabki, et oma vigadest õppida ongi kõige parem.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto