Sisukord
Arvamus
Postimees
06.05.2017
Eesti Kui lapsi ei ole, siis laename Galerii: teadusvõistlus «Rakett 69» sai endale ajaloo noorima võitja (2) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla Sündide kõrghooaeg Vene välisministri lennuk rikkus Eesti õhupiiri Ühistupank kaebas inspektsiooni kohtusse Eesti lühiuudised Rakvere tsentristid tahavad uusi juhte Naiste aasta Eesti spordis Majandus Ühistupank kaebas inspektsiooni kohtusse Välismaa Pariisist väljas valitseb tülpimus Prantslased julgevad kastist välja vaadata EAS müüb Kagu-Aasias Eestit kui Euroopa Singapuri ELi suhteid Kagu-Aasiaga hoiab noor eestlane Kuueruutmeetrisest kodukontorist miljonilinna tippu (2) Paganama põikpäine naine Eesti hipsterõlled vallutavad Moskvat (1) Arvamus Ott Järvela: tippsport vajab radikaalsust! (1) Käed tööd täis Juhtkiri: see ongi see Eesti asi! Kaotame tipp-pianisti, võidame tippametniku Naiste aasta Eesti spordis Postimees 1925. aastal: Kesk- ja Lõuna-Eesti raudteede küsimus Madis-Ulf Regi päevik 2017: kummikutes Aphrodite, mida ütles Baskin, kes poliitikuist on idioot? Eiki Berg: «veelgi sidusama liidu» hääbumine (1) EKI keelekool: õigekeel ja õige keel Euroopa pärast rändekriisi – vaja võib minna radikaalseid muudatusi (4) Kultuur Nädala plaat. Reaalne virtuaalsus Aja auk. Free jazz võtab üle Sport Purjetamisbossid vetostasid seljahäda trotsinud Rammo ulja plaani FIFA tühistas Lionel Messi ülikarmi karistuse Alavormis Djokovic vallandas treenerid Spordi lühiuudised Venemaa ja Rootsi tegid lisaaja-ajalugu Howard Frier: ajaloolisest medalist ja needuse murdmisest Kellest saab kolmas eestlane F1 roolis? Salumets: eredaim mälestus Kalevi hallist on jänkidega mäng! Tallinn Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla Tarbija Tarbija lühiuudised Õhkbatuutide kasutamisel tuleb tagada ohutus Suur hinnavõrdlus: kalleim ostukorv tuleb jätkuvalt Selverist AK Vikerkaar loeb. Enne kaanonimeistri õrna ja vangistavat haaret Betti Alveri omajuur Nädala plaat. Reaalne virtuaalsus Eesti kultuuri täheatlas: arbujate luule Ersats, aga üsna päris Urmas Kõljalg: globaalmuutuste mõistmise kullaauk peitub vanades kogudes Aja auk. Free jazz võtab üle Marek Tamm: Prantsusmaa ei ole ennast leidnud (3) Eiki Berg: «veelgi sidusama liidu» hääbumine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: mai saabus põlenguga olümpiakeskuses Euroopa pärast rändekriisi – vaja võib minna radikaalseid muudatusi (4) Arter Kuhu minna Horoskoop Jala kaotanud sõdur: «Esimene mõte oli, et võinuks ka hullemini minna!» (2) Uued moehitid: pidžaama, kittel ja kombinee Kaja Kallas: miks pole lennukis mõtet trügida Eestlased ei talu lähedat suhtlemist, nagu harrastavad eurooplased (2) Valimised Prantsusmaal: aasta emad prantsuse moodi (4) Eve ja Ira – need naised tuunivad Kuidas umbrohust lahti saada? Sööge see ära (2) Estofiilist viinapõletaja: viski tegemine on nagu ketšupi keetmine! (5) Kas tahad sitkeks saada? Tee nii nagu Ameerika sõdurid! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: õigekeel ja õige keel

2 min lugemist
Heete Sahkai FOTO: Eesti Keele Instituut

Eesti keeles on käibel sellised veidi orwelliliku hõnguga sõnad nagu «õigekeel» ja «õigekeelsus», mille tähendus on tegelikult üsna süütu. «Õigekeelsus» on defineeritud «Eesti keele seletavas sõnaraamatus» kui normikohane keeletarvitus. «Õigekeel» ei ole sõnaraamatutesse jõudnud, kuid esineb näiteks õppematerjalides ja selle all mõeldakse normi, millele normikohane keeletarvitus vastab.

See norm omakorda on eesti kirjakeele norm, mis on kokku lepitud selleks, et aidata kaasa ametliku ja avaliku keelekasutuse selgusele.

Kirjakeele norm kujutab endast kogumit ühiskonnas kokku lepitud reegleid, mis puudutavad eelkõige ortograafiat ehk õigekirja – kiri ongi ju keeleväline kokkulepe, sest keel on suuline ning kõnes pole ei tähti, komasid ega suuri ja väikesi algustähti. Tunduvalt vähem on püütud normida keelt ennast: sõnade tähendust ja hääldust, sõnavormide moodustamist, lauseehitust. Ka normkeele kohustuslik kasutusvaldkond on suhteliselt kitsas: selleks on eelkõige ametlikud kirjalikud tekstid, näiteks õigusaktid.

Miks nende sõnade tähendust meenutada? Sest mulle tundub, et seda alati ei teadvustata: «eesti õigekeel» kõlab peaaegu nagu «õige eesti keel». Kogeme kolleegidega Eesti Keele Instituudist sageli, et kui mainime vestluses oma töökohta, vabandab vestluskaaslane tõsimeeli, et ta ei oska eesti keelt, pidades tegelikult silmas seda, et ta on unustanud mõned koolis õpitud ortograafiareeglid. Põhjus, miks õigekirjareeglite tundmist samastatakse eesti keele oskamisega, on võib-olla ka koolisüsteemis, kuid tõenäoliselt tekitab sellist segadust ka nende reeglite nimetamine «õigekeeleks». See võib tekitada tunde, et kui ei vallata õigekeelt, siis ei osatagi keelt.

Tegelikult oskab õiget eesti keelt igaüks, kelle jaoks eesti keel on emakeel, esimene keel, milles ta mõtleb, suhtleb ja ennast väljendab – seda isegi juhul, kui ta ei ole kodus õigekeeles ehk kirjakeele normis. Eesti keel ongi kõnelejate keelekasutusviiside kogum kogu nende varieeruvuse ja mitmekesisusega. See ei ole midagi kõnelejatest eraldiseisvat, mis on raiutud keerulisse seaduseraamatusse või hõljub platonliku ideena kättesaamatus eetris. Seetõttu ei tohiks keegi arvata, et ta ei valda oma emakeelt, oma mõtlemise ja identiteedi alust.

Lihvigem ja kultiveerigem oma eesti keele kasutust selle täieõiguslike valdajatena, mõnu ja loomingulisusega, mitte hirmuga!

Seotud lood
05.05.2017 08.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto