Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: õigekeel ja õige keel

2 min lugemist
Heete Sahkai FOTO: Eesti Keele Instituut

Eesti keeles on käibel sellised veidi orwelliliku hõnguga sõnad nagu «õigekeel» ja «õigekeelsus», mille tähendus on tegelikult üsna süütu. «Õigekeelsus» on defineeritud «Eesti keele seletavas sõnaraamatus» kui normikohane keeletarvitus. «Õigekeel» ei ole sõnaraamatutesse jõudnud, kuid esineb näiteks õppematerjalides ja selle all mõeldakse normi, millele normikohane keeletarvitus vastab.

See norm omakorda on eesti kirjakeele norm, mis on kokku lepitud selleks, et aidata kaasa ametliku ja avaliku keelekasutuse selgusele.

Kirjakeele norm kujutab endast kogumit ühiskonnas kokku lepitud reegleid, mis puudutavad eelkõige ortograafiat ehk õigekirja – kiri ongi ju keeleväline kokkulepe, sest keel on suuline ning kõnes pole ei tähti, komasid ega suuri ja väikesi algustähti. Tunduvalt vähem on püütud normida keelt ennast: sõnade tähendust ja hääldust, sõnavormide moodustamist, lauseehitust. Ka normkeele kohustuslik kasutusvaldkond on suhteliselt kitsas: selleks on eelkõige ametlikud kirjalikud tekstid, näiteks õigusaktid.

Miks nende sõnade tähendust meenutada? Sest mulle tundub, et seda alati ei teadvustata: «eesti õigekeel» kõlab peaaegu nagu «õige eesti keel». Kogeme kolleegidega Eesti Keele Instituudist sageli, et kui mainime vestluses oma töökohta, vabandab vestluskaaslane tõsimeeli, et ta ei oska eesti keelt, pidades tegelikult silmas seda, et ta on unustanud mõned koolis õpitud ortograafiareeglid. Põhjus, miks õigekirjareeglite tundmist samastatakse eesti keele oskamisega, on võib-olla ka koolisüsteemis, kuid tõenäoliselt tekitab sellist segadust ka nende reeglite nimetamine «õigekeeleks». See võib tekitada tunde, et kui ei vallata õigekeelt, siis ei osatagi keelt.

Tegelikult oskab õiget eesti keelt igaüks, kelle jaoks eesti keel on emakeel, esimene keel, milles ta mõtleb, suhtleb ja ennast väljendab – seda isegi juhul, kui ta ei ole kodus õigekeeles ehk kirjakeele normis. Eesti keel ongi kõnelejate keelekasutusviiside kogum kogu nende varieeruvuse ja mitmekesisusega. See ei ole midagi kõnelejatest eraldiseisvat, mis on raiutud keerulisse seaduseraamatusse või hõljub platonliku ideena kättesaamatus eetris. Seetõttu ei tohiks keegi arvata, et ta ei valda oma emakeelt, oma mõtlemise ja identiteedi alust.

Lihvigem ja kultiveerigem oma eesti keele kasutust selle täieõiguslike valdajatena, mõnu ja loomingulisusega, mitte hirmuga!

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto