Sisukord
Arvamus
Postimees
04.05.2017
Eesti Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Esikaas 4. 05. Kummardus Postimehe tegijatele Sõidujagajatele seatakse samasugused nõuded nagu taksodele Napsitanud kohtunik soovib ametist lahkuda Vallad korraldasid omadele palgaralli (5) Piirissaare elumuutust tähistati lindilõikamise talgutega Mees, kes lõi eesti ajakirjanduse Majandus Läti ja Leedu Prismale sai saatuslikuks poodide vähesus Metsatöösturid survestavad riiki (1) Eesti firma digiteerib Leedu metsandust Eesti majanduse lühiuudised Apple’il on tallel veerand triljonit Välismaa Kuidas Vene raha läbi Läti Le Peni kätte liikus EL lisas Brexiti läbirääkimistele õli tulle PERSOON: Iraanlanna, kellele öeldi neljas kord ei Erdoğan ja Putin kohtusid Sotšis Arvamus Taavi Minnik: Kreml fekaalide ja briljantrohelisega Navalnõi vastu (1) Jüri Laurson: pesumasin vanni kõrval ehk Liiga palju elektriõnnetusi (1) Ahto Lobjakas: May ja Juncker vormistavad lahutust (4) Daniel Pipes: Erdoğani viis mõistatust (5) Postimees 1935. aastal: Inglise kuninga juubelipidustuste sissejuhatus Juhtkiri: vallajuhtide palgatõus lahkumishüvitise nimel Kultuur Muusika- ja teatriakadeemia uus rektor on Ivari Ilja Sepa-Tom radikaalne sepp otse maa seest Sport FIFA soovib jalgpalli MMi Hiinale nihverdada? Põnev, aga ebatõenäoline teooria: Gerd Kanterist võib saada maailmarekordi omanik Rapla ei karda Tartus põruda Spordi lühiuudised Ott Tänak – ralliaasta 2017 kindlaima käega piloot Reali võitu oma silmaga tunnistanud Mart Seim: vägev! Epp Mäe tuli EMil medalile! Tartu Linn tõstab Ropka perearstid oma suurest majast välja (3) Tartu palkab oma pagulastele ametniku (1) Salvesti poes võib peagi käruga ostelda Vorbuse küla elanike joogivesi ei vasta nõuetele Kurdina sündinud poissi saavad jooksjad aidata Enduuromehed sätivad valmis radu ja tsikleid Aeg lendab ka Hiinalinnas, aga tuvid jäävad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: pesumasin vanni kõrval ehk Liiga palju elektriõnnetusi

2 min lugemist
Põlenud pistikupesa. Illustreeriv foto. FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti inimeste kodudes on elektripaigaldised viletsas seisus ning inimesed ei suuda neid ise uuendada. Riik peaks appi tulema, leiab elektriinsener Jüri Laurson.

Elektripaigaldise korrasolek on inimesele parim elu- ja varakindlustus. Seadme ohutuse seaduse järgi, mis kehtib alates 1. juulist 2015, peavad elektripaigaldised olema ehitatud nii, et nende kasutamine ei kutsuks esile mingit ohtu inimesele, varale ega keskkonnale.

Ajapikku elektripaigaldis vananeb ja võib põhjustada õnnetusi. Turvalisuse tagamiseks ja õnnetuste vältimiseks tuleb elektripaigaldiste korrasolekut lasta korraliselt kontrollida.

Arusaamatuste vältimiseks on kõige kindlam lasta elektripaigaldist kontrollida sõltumatul akrediteeritud kontrollasutusel. Muidu võib juhtuda, et kui sama ettevõte projekteerib, ehitab, kontrollib ja väljastab ka kasutusloa, võib mõni vigane koht jääda tuvastamata ning õnnetuse põhjustada.

Seadus paneb elektripaigaldise korrasoleku vastutuse ehitise valdajale. Elektri ohutusnõuete eiramine on peamine õnnetuste põhjus. Ohutusnõuete õpetamine ja sellest rääkimine on lausa hädavajalik, kuid paljudele tundub see kahjuks ülearune. Elektriga seotud õnnetusi esineb väikese Eesti kohta liiga palju.

Tehnilise järelevalve ameti statistika andmetel juhtus 2016. aastal 54 elektriga seotud õnnetust, kus hukkus neli, sai raskelt viga kaheksa ja kergemalt 42 inimest. Seejuures juhtus 78 protsenti õnnetustest kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased ennetussoovitused ei ole jõudnud elanike kurtide kõrvadeni.

Õnnetusjuhtumitest olid 22 protsenti tööõnnetused, mille põhjustas elektritöödel ohutusnõuete eiramine. 2014. aastaga võrreldes juhtus mullu neli õnnetust rohkem. Põhjuseks on sageli paljude omanike raske majanduslik olukord, mis takistab vanades majades elektripaigaldist nüüdisajastada. Elektriohust hoolimata kasutavad nad kaasaegseid elektrilisi kodumasinaid ja seadmeid, nagu elektripliite, pesumasinaid, külmikuid, soojaveeboilereid, veekeetjaid, arvuteid jne, mis kõik nõuavad elektriliinis kaitsejuhi ja rikkevoolukaitse olemasolu.

Kurja juur on alguse saanud erastamisest ja tagastamisest, kui inimesed omandasid eluruumi või maja, mille elektripaigaldis oli juba siis vana ega vastanud tollastele nõuetele. Seetõttu ei saa praegu vanades ja nõukogude ajal ehitatud kortermajade korterites ning eramutes elektrilisi kodumasinaid ohutult kasutada. Neist puudustest hoolimata lülitavad tarbijad elektriseadmeid toiteliinil rikkevoolukaitse ja kaitsejuhti mitte omavasse pistikupessa.

Eriti ohtlikud on kitsastes vannitubades vanni kõrvale paigutatud pesumasin ja pistikupesa. Siin aitab eluküünalt kustutada isegi väike pesumasina isolatsioonirike. Elektripaigaldise uuendamine tänapäevastele nõuetele vastavaks on kallis lõbu, mis käib paljudele omanikele üle jõu. Siin peaks valitsus erastamisel tehtud vea heastama ja ulatama omanikule abistava käe. Inimene peaks olema riigi kallis vara, seega vajab kaitset.

Seotud lood
03.05.2017 05.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto