Jüri Laurson: pesumasin vanni kõrval ehk Liiga palju elektriõnnetusi

Põlenud pistikupesa. Illustreeriv foto. FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti inimeste kodudes on elektripaigaldised viletsas seisus ning inimesed ei suuda neid ise uuendada. Riik peaks appi tulema, leiab elektriinsener Jüri Laurson.

Elektripaigaldise korrasolek on inimesele parim elu- ja varakindlustus. Seadme ohutuse seaduse järgi, mis kehtib alates 1. juulist 2015, peavad elektripaigaldised olema ehitatud nii, et nende kasutamine ei kutsuks esile mingit ohtu inimesele, varale ega keskkonnale.

Ajapikku elektripaigaldis vananeb ja võib põhjustada õnnetusi. Turvalisuse tagamiseks ja õnnetuste vältimiseks tuleb elektripaigaldiste korrasolekut lasta korraliselt kontrollida.

Arusaamatuste vältimiseks on kõige kindlam lasta elektripaigaldist kontrollida sõltumatul akrediteeritud kontrollasutusel. Muidu võib juhtuda, et kui sama ettevõte projekteerib, ehitab, kontrollib ja väljastab ka kasutusloa, võib mõni vigane koht jääda tuvastamata ning õnnetuse põhjustada.

Seadus paneb elektripaigaldise korrasoleku vastutuse ehitise valdajale. Elektri ohutusnõuete eiramine on peamine õnnetuste põhjus. Ohutusnõuete õpetamine ja sellest rääkimine on lausa hädavajalik, kuid paljudele tundub see kahjuks ülearune. Elektriga seotud õnnetusi esineb väikese Eesti kohta liiga palju.

Tehnilise järelevalve ameti statistika andmetel juhtus 2016. aastal 54 elektriga seotud õnnetust, kus hukkus neli, sai raskelt viga kaheksa ja kergemalt 42 inimest. Seejuures juhtus 78 protsenti õnnetustest kodudes, mis näitab, et elektriohutusalased ennetussoovitused ei ole jõudnud elanike kurtide kõrvadeni.

Õnnetusjuhtumitest olid 22 protsenti tööõnnetused, mille põhjustas elektritöödel ohutusnõuete eiramine. 2014. aastaga võrreldes juhtus mullu neli õnnetust rohkem. Põhjuseks on sageli paljude omanike raske majanduslik olukord, mis takistab vanades majades elektripaigaldist nüüdisajastada. Elektriohust hoolimata kasutavad nad kaasaegseid elektrilisi kodumasinaid ja seadmeid, nagu elektripliite, pesumasinaid, külmikuid, soojaveeboilereid, veekeetjaid, arvuteid jne, mis kõik nõuavad elektriliinis kaitsejuhi ja rikkevoolukaitse olemasolu.

Kurja juur on alguse saanud erastamisest ja tagastamisest, kui inimesed omandasid eluruumi või maja, mille elektripaigaldis oli juba siis vana ega vastanud tollastele nõuetele. Seetõttu ei saa praegu vanades ja nõukogude ajal ehitatud kortermajade korterites ning eramutes elektrilisi kodumasinaid ohutult kasutada. Neist puudustest hoolimata lülitavad tarbijad elektriseadmeid toiteliinil rikkevoolukaitse ja kaitsejuhti mitte omavasse pistikupessa.

Eriti ohtlikud on kitsastes vannitubades vanni kõrvale paigutatud pesumasin ja pistikupesa. Siin aitab eluküünalt kustutada isegi väike pesumasina isolatsioonirike. Elektripaigaldise uuendamine tänapäevastele nõuetele vastavaks on kallis lõbu, mis käib paljudele omanikele üle jõu. Siin peaks valitsus erastamisel tehtud vea heastama ja ulatama omanikule abistava käe. Inimene peaks olema riigi kallis vara, seega vajab kaitset.

03.05.2017 05.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto