Sisukord
Kultuur
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (2) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (1) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (9) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (21) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: arbujate luule

1 min lugemist
Rein Veidemann oma raamatu «101 Eesti kirjandusteost» esitlusel FOTO: Peeter Langovits

«Vahepääl on valmimas neljas generatsioon, kes on saand jälgida kõigi eelnevate põlvede tööd ning sellest õppida. Vastandina eelkäijaile ta on üles kasvand ja vaimselt teadlikuks saand juba iseseisvas Eestis. /---/Paljud neist on käind eesti ülikoolis ning tunnevad intensiivset huvi Euroopa vaimsete traditsioonide vastu /---/. Kui «Siuru» õhkkond on boheemlik ja «Orbiidi» oma sotsialistlik-proletaarlik, siis nüüd hakkab kujunema juba kodumaise vaimsusega intelligentide kiht, kes on kasvatuselt eestiline, kuid euroopalikul taustal.»

Need on väljavõtted 1920.–1930. aastatel eesti kirjanduskriitika juhtkujuks tõusnud ja II maailmasõja järel paguluses vaieldamatu autoriteedi positsiooni omandanud Ants Orase (1900–1982) 14-leheküljelisest saatesõnast tema koostatud luuleantoloogiale «Arbujad, valimik uusimat eesti lüürikat». Ligi kolmesaja leheküljeline valikkogu ilmub kevadel 1938 ja koondab etteasteid Betti Alverilt, Bernard Kangrolt, Uku Masingult, Kersti Merilaasilt, Mart Raualt, August Sangalt, Heiti Talvikult ja Paul Viidingult. Kangro on oma mälestusteraamatus «Arbujad» (1981) arvanud end, Alverit, Talvikut, Sanga ja Merilaasi üheks sõpruskonnaks. Kuid erinevalt varasematest, programmidega lavale astunud ja isekeskis tihedalt suhelnud luulerühmitustest olid arbujad suuresti Orase kreatsioon, uue põlvkonna elu- ja kunstikäsituse kuulutamine ühe esindusliku koondi näitel. Orasest 2004. aastal monograafia üllitanud kirjandusteadlase Anne Lange sõnul oli Orase ja nooreestlaste mõttesugulus ilmselge, aga lisaks käsitas Oras eesti kirjandust maailmakirjandusena. «Maailm ja kitsamalt Euroopa on eesti kirjanduse ainus adekvaatne kontekst ja mõõdupuu,» väidab Lange olevat Orase veendumus. Seda, et arbujate looming toob eesti kirjandusse uue hingamise, aimas arbujate käilakuju, Betti Alver juba 1936. aastal: «Minu arvates kirjandus ei seisnegi elu registreerimises, vaid  a v a s t a m i s e s. Õhus on midagi liikumas. Ma tunnen, et saabub uus epohh.» 

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto