Sisukord
Kultuur
Postimees
06.05.2017
Eesti Kui lapsi ei ole, siis laename Galerii: teadusvõistlus «Rakett 69» sai endale ajaloo noorima võitja (2) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla Sündide kõrghooaeg Vene välisministri lennuk rikkus Eesti õhupiiri Ühistupank kaebas inspektsiooni kohtusse Eesti lühiuudised Rakvere tsentristid tahavad uusi juhte Naiste aasta Eesti spordis Majandus Ühistupank kaebas inspektsiooni kohtusse Välismaa Pariisist väljas valitseb tülpimus Prantslased julgevad kastist välja vaadata EAS müüb Kagu-Aasias Eestit kui Euroopa Singapuri ELi suhteid Kagu-Aasiaga hoiab noor eestlane Kuueruutmeetrisest kodukontorist miljonilinna tippu (2) Paganama põikpäine naine Eesti hipsterõlled vallutavad Moskvat (1) Arvamus Ott Järvela: tippsport vajab radikaalsust! (1) Käed tööd täis Juhtkiri: see ongi see Eesti asi! Kaotame tipp-pianisti, võidame tippametniku Naiste aasta Eesti spordis Postimees 1925. aastal: Kesk- ja Lõuna-Eesti raudteede küsimus Madis-Ulf Regi päevik 2017: kummikutes Aphrodite, mida ütles Baskin, kes poliitikuist on idioot? Eiki Berg: «veelgi sidusama liidu» hääbumine (1) EKI keelekool: õigekeel ja õige keel Euroopa pärast rändekriisi – vaja võib minna radikaalseid muudatusi (4) Kultuur Nädala plaat. Reaalne virtuaalsus Aja auk. Free jazz võtab üle Sport Purjetamisbossid vetostasid seljahäda trotsinud Rammo ulja plaani FIFA tühistas Lionel Messi ülikarmi karistuse Alavormis Djokovic vallandas treenerid Spordi lühiuudised Venemaa ja Rootsi tegid lisaaja-ajalugu Howard Frier: ajaloolisest medalist ja needuse murdmisest Kellest saab kolmas eestlane F1 roolis? Salumets: eredaim mälestus Kalevi hallist on jänkidega mäng! Tallinn Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla Tarbija Tarbija lühiuudised Õhkbatuutide kasutamisel tuleb tagada ohutus Suur hinnavõrdlus: kalleim ostukorv tuleb jätkuvalt Selverist AK Vikerkaar loeb. Enne kaanonimeistri õrna ja vangistavat haaret Betti Alveri omajuur Nädala plaat. Reaalne virtuaalsus Eesti kultuuri täheatlas: arbujate luule Ersats, aga üsna päris Urmas Kõljalg: globaalmuutuste mõistmise kullaauk peitub vanades kogudes Aja auk. Free jazz võtab üle Marek Tamm: Prantsusmaa ei ole ennast leidnud (3) Eiki Berg: «veelgi sidusama liidu» hääbumine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: mai saabus põlenguga olümpiakeskuses Euroopa pärast rändekriisi – vaja võib minna radikaalseid muudatusi (4) Arter Kuhu minna Horoskoop Jala kaotanud sõdur: «Esimene mõte oli, et võinuks ka hullemini minna!» (2) Uued moehitid: pidžaama, kittel ja kombinee Kaja Kallas: miks pole lennukis mõtet trügida Eestlased ei talu lähedat suhtlemist, nagu harrastavad eurooplased (2) Valimised Prantsusmaal: aasta emad prantsuse moodi (4) Eve ja Ira – need naised tuunivad Kuidas umbrohust lahti saada? Sööge see ära (2) Estofiilist viinapõletaja: viski tegemine on nagu ketšupi keetmine! (5) Kas tahad sitkeks saada? Tee nii nagu Ameerika sõdurid! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: arbujate luule

1 min lugemist
Rein Veidemann oma raamatu «101 Eesti kirjandusteost» esitlusel FOTO: Peeter Langovits

«Vahepääl on valmimas neljas generatsioon, kes on saand jälgida kõigi eelnevate põlvede tööd ning sellest õppida. Vastandina eelkäijaile ta on üles kasvand ja vaimselt teadlikuks saand juba iseseisvas Eestis. /---/Paljud neist on käind eesti ülikoolis ning tunnevad intensiivset huvi Euroopa vaimsete traditsioonide vastu /---/. Kui «Siuru» õhkkond on boheemlik ja «Orbiidi» oma sotsialistlik-proletaarlik, siis nüüd hakkab kujunema juba kodumaise vaimsusega intelligentide kiht, kes on kasvatuselt eestiline, kuid euroopalikul taustal.»

Need on väljavõtted 1920.–1930. aastatel eesti kirjanduskriitika juhtkujuks tõusnud ja II maailmasõja järel paguluses vaieldamatu autoriteedi positsiooni omandanud Ants Orase (1900–1982) 14-leheküljelisest saatesõnast tema koostatud luuleantoloogiale «Arbujad, valimik uusimat eesti lüürikat». Ligi kolmesaja leheküljeline valikkogu ilmub kevadel 1938 ja koondab etteasteid Betti Alverilt, Bernard Kangrolt, Uku Masingult, Kersti Merilaasilt, Mart Raualt, August Sangalt, Heiti Talvikult ja Paul Viidingult. Kangro on oma mälestusteraamatus «Arbujad» (1981) arvanud end, Alverit, Talvikut, Sanga ja Merilaasi üheks sõpruskonnaks. Kuid erinevalt varasematest, programmidega lavale astunud ja isekeskis tihedalt suhelnud luulerühmitustest olid arbujad suuresti Orase kreatsioon, uue põlvkonna elu- ja kunstikäsituse kuulutamine ühe esindusliku koondi näitel. Orasest 2004. aastal monograafia üllitanud kirjandusteadlase Anne Lange sõnul oli Orase ja nooreestlaste mõttesugulus ilmselge, aga lisaks käsitas Oras eesti kirjandust maailmakirjandusena. «Maailm ja kitsamalt Euroopa on eesti kirjanduse ainus adekvaatne kontekst ja mõõdupuu,» väidab Lange olevat Orase veendumus. Seda, et arbujate looming toob eesti kirjandusse uue hingamise, aimas arbujate käilakuju, Betti Alver juba 1936. aastal: «Minu arvates kirjandus ei seisnegi elu registreerimises, vaid  a v a s t a m i s e s. Õhus on midagi liikumas. Ma tunnen, et saabub uus epohh.» 

Seotud lood
05.05.2017 08.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto