Sisukord
Arvustused
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (3) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ersats, aga üsna päris

2 min lugemist
FOTO: Raamat

Kadunud leedi austajad võivad nüüd pahaseks saada. On omal aal saadud küll kirju, kui miski raamatu kohta vähe kehvasti öeldud, et sa ei mõista ja tegid tuhandetele haiget. Agatha Christie ei ole mulle kunagi meeldinud. Täpsemalt ei Poirot’ ega Marple’i lood. Mõlemad on kuivad, igavad ja tekitavad tahtmise hoopis ristsõna lahendada.

Ei viitsi ma mõrvarit mõistatada, püha härg Apis on hoopis lihtsam ja kuidagi tuttavam. Üleüldse on mõistatamine – nooh, arva ära, arva ära! – üsna nõme. Nagu ülepea üllatused. On sul midagi head öelda või teha, lase käia, halba, samamoodi, vähemalt saab see mööda. Ärge Koera õrritage, kui Hiina horoskoop käiku lasta.

Samas võib noormees kisama hakata, kui mõni jultunu peaks vastavate seriaalide aegu, eriti Poirot’ oma, üritama kanalit vahetada, et vaadata mingit mingit või, hoidku, sporti või, veel hoidku hoidku, teravat ühiskondlik-poliitilist saadet. Näpud eemale! Oo, Suchet, David on Su nimi!

Ometi on midagi veidrat, veidike õudsetki ses, kui ammu surnud kirjaniku lugusid edasi tehakse. Ahned pärijad süüdi, mis muud. Puhtaverelisemad austajad peaksid väga nina pilduma, et ei ole ikka see ega saa kunagi olema. Sündsusetus ja teotus. Jah, ega ole ise küll tahetud kunagi ühtki Rex Stouti ainetel loodud järelmit kättegi võtta. Vuih, hüüab selle peale õige nerovulfoloog.

Jah, aga Agatha ju eriti ei meeldi, nii et andke aga tuld, mis. Kuigi eesti keeli on välja antud lugupeetud leedi ka selline raamat «Tuhkur hobune. Kellad», kus ei belglasi ega vanapiigasid, hoopis süngemad ja tihedamalt jutustatud lood, kes pole proovinud, võtaks soovitada küll.

See raamat. Nüüd võivad austajad või peksa anda. Parem on kui leedi ise. Kes kavatses belglase teisele poole eesriiet saata juba 1940. Ju oli tüdinud nagu Conan Doyle Sherlockist... Aga sinder tõi raha sisse ja nii tuli edasi vorpida. Ikka sama ristsõna skeemiga.

Siin on kah neetud maja plaangi joonistatud, et mõistata, mõistata, ikka jääd lolliks, aga tegelased on elusamad. Nagu Faulkner ütles, heidavad varju maa peale. Neil on kõigil oma lugu taga, mis tuleb välja pigem jupiti kui et skvaier, aga varata; rikas, aga söemehe poeg. Nimed ka suhteliselt inimlikud, kunagi arvati, ja mitte päris põhjendamatult, et mõrtsukil peab olema hirmkeeruline nimi. Meenutades vahvat koomikupaari: kadunud Mel Smith poleks saanud Christie juttudes olla mõrtsuk, Griff Rhys-Jones aga küll, pealegi, kesse ikka solvuks, kui waleslane tapjaks osutub, eks.

Et siis tegelikult tore raamat heas vanas stiilis, kus mängus ei ole mitte lapsepõlve solvumised, vaid ikka selge külm kõva pärandus. Nii pahad kui head on kombekad, mõistavad viie noa ja kahvliga süüa. Tea vaid, kuna jant algab, et ilmakuulus ja rikas lastekirjanik omad pärandusest ilma jätab, kas visatakse sellega väike sisenali neiu Rowlingi pihta.

***

Sophie Hannah / Agatha Christie

«Suletud kirst»

Tõlkija Juhan Habicht

Varrak 2016

311 lk

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto