Sisukord
Kultuur
Postimees
06.05.2017
Eesti Kui lapsi ei ole, siis laename Galerii: teadusvõistlus «Rakett 69» sai endale ajaloo noorima võitja (2) Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla Sündide kõrghooaeg Vene välisministri lennuk rikkus Eesti õhupiiri Ühistupank kaebas inspektsiooni kohtusse Eesti lühiuudised Rakvere tsentristid tahavad uusi juhte Naiste aasta Eesti spordis Majandus Ühistupank kaebas inspektsiooni kohtusse Välismaa Pariisist väljas valitseb tülpimus Prantslased julgevad kastist välja vaadata EAS müüb Kagu-Aasias Eestit kui Euroopa Singapuri ELi suhteid Kagu-Aasiaga hoiab noor eestlane Kuueruutmeetrisest kodukontorist miljonilinna tippu (2) Paganama põikpäine naine Eesti hipsterõlled vallutavad Moskvat (1) Arvamus Ott Järvela: tippsport vajab radikaalsust! (1) Käed tööd täis Juhtkiri: see ongi see Eesti asi! Kaotame tipp-pianisti, võidame tippametniku Naiste aasta Eesti spordis Postimees 1925. aastal: Kesk- ja Lõuna-Eesti raudteede küsimus Madis-Ulf Regi päevik 2017: kummikutes Aphrodite, mida ütles Baskin, kes poliitikuist on idioot? Eiki Berg: «veelgi sidusama liidu» hääbumine (1) EKI keelekool: õigekeel ja õige keel Euroopa pärast rändekriisi – vaja võib minna radikaalseid muudatusi (4) Kultuur Nädala plaat. Reaalne virtuaalsus Aja auk. Free jazz võtab üle Sport Purjetamisbossid vetostasid seljahäda trotsinud Rammo ulja plaani FIFA tühistas Lionel Messi ülikarmi karistuse Alavormis Djokovic vallandas treenerid Spordi lühiuudised Venemaa ja Rootsi tegid lisaaja-ajalugu Howard Frier: ajaloolisest medalist ja needuse murdmisest Kellest saab kolmas eestlane F1 roolis? Salumets: eredaim mälestus Kalevi hallist on jänkidega mäng! Tallinn Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla Tarbija Tarbija lühiuudised Õhkbatuutide kasutamisel tuleb tagada ohutus Suur hinnavõrdlus: kalleim ostukorv tuleb jätkuvalt Selverist AK Vikerkaar loeb. Enne kaanonimeistri õrna ja vangistavat haaret Betti Alveri omajuur Nädala plaat. Reaalne virtuaalsus Eesti kultuuri täheatlas: arbujate luule Ersats, aga üsna päris Urmas Kõljalg: globaalmuutuste mõistmise kullaauk peitub vanades kogudes Aja auk. Free jazz võtab üle Marek Tamm: Prantsusmaa ei ole ennast leidnud (3) Eiki Berg: «veelgi sidusama liidu» hääbumine (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: mai saabus põlenguga olümpiakeskuses Euroopa pärast rändekriisi – vaja võib minna radikaalseid muudatusi (4) Arter Kuhu minna Horoskoop Jala kaotanud sõdur: «Esimene mõte oli, et võinuks ka hullemini minna!» (2) Uued moehitid: pidžaama, kittel ja kombinee Kaja Kallas: miks pole lennukis mõtet trügida Eestlased ei talu lähedat suhtlemist, nagu harrastavad eurooplased (2) Valimised Prantsusmaal: aasta emad prantsuse moodi (4) Eve ja Ira – need naised tuunivad Kuidas umbrohust lahti saada? Sööge see ära (2) Estofiilist viinapõletaja: viski tegemine on nagu ketšupi keetmine! (5) Kas tahad sitkeks saada? Tee nii nagu Ameerika sõdurid! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaotame tipp-pianisti, võidame tippametniku

2 min lugemist
Ivari Ilja FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) valimiskogu tegi kolmapäeval pianistile ja muusikapedagoogile Ivari Iljale 58. sünnipäevaks ilusa kingituse, kui valis ta üsna üksmeelselt akadeemia uueks rektoriks.

EMTA oli paarikümne aasta eest Eesti laiema avalikkuse teadvuses eelkõige kui õppeasutus, millel pole oma maja. See probleem lahenes 1999. aastal. Sestpeale on pidevalt olnud juttu karjuvast vajadusest oma saali järele ning hiljuti ka õpperuumide nappusest. Viimase kuu aja jooksul teadvustus läbi meedia ühtäkki hoopis EMTA rektori institutsioon, sest eelmised veerand sajandit asutust juhtinud Peep Lassmannile järeletulijat otsides toimusid uue rektori valimised – sündmus, mida pole alternatiivsete kandidaatide puudumise tõttu viimaste aastakümnete jooksul üldse peetud.

Rektorivalimiste eepiline protsess, mis nelja kandidaadi osavõtul Eesti avalikkuse silma all lahti rullus, sai ootamatult kiire lõpu juba hääletamise avavoorus: Ivari Ilja võttis veenva võidu, kogudes 30 häält 55st võimalikust. Nii EMTA ise kui ka avalikkus peaks olema rahul, sest sedavõrd laiapõhjaline toetus tagab valimiste võitjale suure tõenäosusega vähemalt mõneks ajaks töörahu.

Valimisdebati ajal kõigi nelja kandidaadi sõnavõtte kuulates ja vaadates tundus Ivari Ilja mulle oma väljaütlemistes veenev, ent käitumiselt pisut kõrk. Mõtlesin, et mis selle näilise hoiaku taga peitub. Kas rahvusvahelisel tasemel kontsertpianistina tuntust kogunud mehe psühholoogiline enesekaitse? Aristokraatlik eneseuhkus? Halvastivarjatud intellektuaalne üleolekutunne? Sportlik enesekindlus oma võidus?

Valimispäeva õhtul talle ajakirjanikuna helistades ning järgmiseks hommikuks intervjuud välja kaubeldes olin vaimselt valmis kõigiks võimalikeks vastusteks, mida üks kuulsa baritoni Dmitri Hvorostovskiga mööda maailma prestiižsemaid kontsertsaale gastroleerinud pianist võiks kampaaniast väsinuna anda. Kuid nagu selgus, polnud ma valmis ainsaks vastuseks, mille telefoniliini teisest otsast sain. Värskelt valitud rektor osutus kergesti ligipääsetavaks, semutsevalt heatujuliseks ning tähelepanelikuks vestluskaaslaseks. Mispeale mõtlesin hirmuga: on see võitja suuremeelne heasoovlikus, mis võib järgmiseks hommikuks olla kadunud?

Ei olnud. Olles enda sõnul saanud öö jooksul und vaid kolme tunni jagu, tuli Ilja varahommikul heatujulisena kokkulepitud ajal kohtumispaika ning asus esmaspäevase Postimehe kultuurikülgedel ilmuva jutuajamise käigus esimese asjana oma eelmise päeva saavutust pisendama. Ta rõhutas, et ei võitnud rektorivalimisi, vaid lihtsalt osutus valituks. Ning lisas muuhulgas, et kampaania ajal tegi teda natuke nukraks, et ajakirjanduse ja avalikkuse huvi ei olnud suunatud mitte niivõrd EMTA kui õppeasutuse, vaid EMTA rektorivalimiste vastu. Ning ta lubas hakata rektorina tööle EMTA suurema avaliku nähtavuse nimel, vihjates sellega implitsiitselt kavatsusele hoida oma isik võimalikult tagaplaanil.

Mis tekitas minus uue ning eelmistest veelgi paranoilisema küsimuse: kas Eesti on saanud endale järjekordse teotahtelise ja enesekindla tippjuhi, ent kaotanud seeläbi tipp-pianisti? Kuidas ja kellega asendada interpreeti, kes on olnud vääriline lavapartner mitmetele maailmakuulsatele solistidele, viimati staarbariton Hvorostovskile, kellega koos anti veel mullu kontserte mitmes kuulsas muusikapühamus?

Jagasin oma kartusi ka Ilja endaga, kes tunnistas, et seoses uue ametiga hakkab tema loominguline tegevus mõistagi vähenema. Ent muretsemiseks polevat põhjust, sest lahendus minu murele peitub asutuses, mida ta alates 1. septembrist juhtima hakkab. Nimelt pidavat EMTA klaveriosakonnas, mida Ilja alates 2000. aastast on juhtinud, leiduma mitmeid võimekaid ja perspektiivikaid noori pianiste.

Seotud lood
05.05.2017 08.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto