Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.05.2017
Eesti Mälumäng Haldusreformi telgitagustes kavandatakse maakaupluste sulgemist (3) Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Äpardunud tanklaröövel: olen katkine inimene (3) Tagakülg Esikülg 8. mai Majandus Külm hävitas Prantsusmaal osa veinitoodangust Majanduse lühiuudised Nortal sai USAs hiigellepingu Kildanafta on tagasi (4) Keskkonnaaktivistid jäävad piiriehitusest kõrvale Välismaa AJA PEEGEL: Nõukogude inimkatsed Totskojes Prantsusmaa sai oma häkkimisskandaali Valimistel hoidsid silma peal ka sõdurid Valimas käinud prantslaste südant vaevas ebavõrdsus Välismaa lühiuudised 7.05.2017 Arvamus Juhtkiri: lahing Euroopa pärast (30) Tallinna peaarhitekti vastulause: kuuldused miljööväärtuse surmast on liialdatud (5) Toomas Kruustük: tööjõupuudus pärsib Eesti tööstuse arengut (5) Olev Remsu: Putin ja Kadõrov – teineteise pantvangid Kultuur Eesti teater üle 20 aasta Tšehhovi festivalil (1) Ivari Ilja: soovin, et me eestlastena iseendale rohkem meeldiks Sport Spordi lühiuudised Prantsusmaa šokeeris Soomet! REPORTAAŽ: Rapla murdis Tartu ja kerkis korvpallipealinnaks! Kõige edukamaks meesmaadlejaks kerkis Eerik Aps Eesti vehklejate triumf Rio de Janeiros Dirigendi puudumine on halvanud tiitlikaitsja Infoneti mängu Sõudjad andsid peatreener Killingule kõvasti mõtteainet Ootamatult uhke vastuvõtu saanud Mäe sihib juba järgmist medalit Põnev uuendus suurendab Ingrid Puusta medališanssi EMil Tartu Sadama ehitusel rebenesid lahti vanad sõjahaavad Unistus uuest majast pani koolipere rehade järele haarama Spordipargi juht teab selle hädasid läbi ja lõhki Võitja läbis jooksumaratoni otsast lõpuni sokkides mullusest kiiremini Kaduv vald valis külakeskuseks kavandi «Pärg» Mees, kes kujundas Tartu vaimu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: lahing Euroopa pärast

2 min lugemist
Emmanuel Macron valimisüritusel. FOTO: BENOIT TESSIER/Reuters/Scanpix

Vahe Prantsusmaa kahe presidendikandidaadi vaadetes on sedavõrd suur, et nii või teisiti sõltus võitjast Euroopa edasine saatus. Prantsusmaa valimised ja nende tulemus on teatav lakmustest, kuivõrd avatud on tegelikult ülejäänud maailmale nn vana Euroopa. Erilise hoolega jälgiti neid presidendivalimisi Saksamaal ja Itaalias, mille üldvalimistel seisavad peagi ees samasugused valikud ja vastasseisud nagu prantslastest naabritel.

Prantsusmaal tehti ajalugu tegelikult juba kaks nädalat tagasi, esimeses presidendivalimiste voorus, mil kaks autsaiderit tõukasid kõrvale kogu vana poliitilise establishmentʼi. Sellega purustati Viienda Vabariigi traditsiooniline süsteem, mis on sealset poliitikat iseloomustanud viimased kuus kümnendit ning kus kesksel kohal on vastasseis sotsialistide ja gollistide vahel.

Üks nende valimiste põhilisi vaidluskohti oli kahtlemata Prantsusmaa edasine staatus Euroopa Liidus. Teise vooru pääsenuist propageeris Marine Le Pen Euroopa Liidust lahkumist, Emmanuel Macroni seisukoht on, et Prantsusmaa peaks jääma liitu, ehkki teatud punktid Pariisi ja Brüsseli suhetes tuleb tema arvates üle vaadata. Rahulolematus Euroopa Liidu reeglitega ning võimetus toime tulla migratsiooniküsimustega ja piirikontrolliga kujunesidki valimiskampaania peamisteks küsimusteks.

Macroni võit on Euroopa võit. Sellega demonstreerisid Prantsusmaa valijad oma selget toetust ühendatud Euroopa projektile.

Emmanuel Macroni nõrkuseks on vastased nimetanud tema noorust, kuid üldjoontes võib öelda, et kõik omadused, mida presidendiamet eeldab, on tal olemas. Pigem seisneb tema nõrkus sellest, et tal puudub toetav erakond, kuna En Marche! positsioneerib senini end ühiskondliku liikumisena, samuti ideetuses, kuna En Marche! ei paku realistlikke lahendusi.

Macroni kampaanial oli tugev populismi maik ning eriti kahe valimisvooru vahel võis täheldada, et ta kampaaniameeskond tarvitas samu poliittehnikaid, mis üheksa aasta eest aitasid Ühendriikides võimule Barack Obama. Obama sai USA presidendiks, kuna oskas ühendada enda ümber noori ja vähemuste esindajaid, kellele ei meeldinud konservatiivse retoorika ja ksenofoobi kuvandiga Ameerika vabariiklased.

Kui midagi öelda kaotaja ehk Marine Le Peni kohta, siis ehk seda, et tema võit olnuks terve Euroopa paremäärmuse võit. Ehkki Le Pen ja tema juhitav Rahvusrinne on üritanud ise viimastel kümnenditel mõneti pehmendada oma välist kuvandit, muutes varasemaid seisukohti, pole see neil õnnestunud. Nad on siiski jäänud radikaalse ja agressiivse poliitilise paaria rolli, mis absoluutsele enamusele valijatest jääb täiesti vastuvõetamatuks.

Seotud lood
06.05.2017 09.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto