Sisukord
Arvamus
Postimees
09.05.2017
Eesti Vaherist saab ilmselt Partsi kabinetijuht (2) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Riigikogu täiskogu: valitsuse maksumuudatused ei ole kobareelnõu Pertelsoni võlgadest vabastamine selgub nädala pärast Pärnu korteriühistu tõkestas naabrite tee (1) Beebitarvete müüja osutus sõjaväeluurajaks Eurovisioon on varjutanud sõja Eestlase pilt võitis ajakirja Nature teadusfotode konkursi Kindralmajor Kiili kandideerib UNTSO juhi kohale Madise: poliitreklaami piirang on vastuolus põhiseadusega Eesti lühiuudised 9.05 Majandus Välismajanduse lühiuudised Ettevõtte sõnul takistab inspektsioon börsile minekut Kohus ei rahuldanud Leedo kahjunõuet Endine Estonian Airi juht läheb tööle Nordicasse Eesti majanduse lühiuudised Majanduspoliitika vajub vaikselt vasakule (2) Google ja Uber peavad sõda isesõitvate autode tuleviku pärast Ratas soovib LNG-terminali Eestisse, Skvernelis Leedusse (1) Alexela avab terminali seitsme aasta pärast Välismaa Välismaa lühid Boko Haram vabastas 82 koolitüdrukut «MacronLeaks» jäi endiselt mõistatuseks Macronil seisavad ees pingelised päevad Arvamus Helir-Valdor Seeder: «avatud rahvuslusega» veiderdame siis, kui maailmavaade hägustub (7) Kaia Iva: IRLi konservatiivsed väärtused peaks olema usaldusväärne valik (9) Mihkel Mutt: Prantsusmaa andis Euroopale ajapikendust (5) Nils Niitra: kutsu pagulane teed jooma (17) Juhtkiri: vasakule vaat! (13) Postimees 1937. aastal: Soome nõuab Tallinna lennuväljale valgustust Mart Raudsaar: lamemaalaste lolluse vaba levik on vabaduse hind (10) Kultuur Hans Platzgumer: kodumaa, millesse kinni jäädakse, on alati ängistav (2) Esiteks – kuni lõpuni välja Prima Vista pakub kuus päeva kestvat kirjandusorgiat (1) Sport Spordi lühiuudised Võrkpallikoondis suurte mängude eel: kas pusle suudetakse taas kokku panna? Rangluu murdnud Kelly Sildaru: olen selliste asjadega arvestanud Tartu Tammeka peab täna tõestama, et neil on tõsi taga Tarbija Tervise lühid Tartu Kaasava eelarve ideed: nudistide rannast kuni Tartu vaimu õhupallini Tselluloositehase planeerijaid tabas tartlaste kriitiliste küsimuste rahe (3) Tammekal seisab ees senise hooaja tähtsaim mäng Gert Kullamäe: see on pettumus ja olen valmis selle eest vastutama Riigi plaan: erikoolid jäägu omavalitsuste pidada (1) Emajõelinn saab peagi pakendivaba kaupluse Kaunase muusikateatri juht kaitseb uut ooperitõlgendust Tartu – kas eestvedaja või järelsörkija? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: kutsu pagulane teed jooma

2 min lugemist
Nils Niitra FOTO: Sille Annuk

Kui keegi hakkab jälle rääkima Eestisse maabuvatest pagulaste hordidest, ütlen tavaliselt, et muretsemiseks pole vähimatki põhjust: meie riigil on maailma parim immigratsioonivastane poliitika. Euroopa ees teeme näo, et hoolime, valime siis välja mõnisada araablast ja toome nad siia. Seejärel tagame neile mõneks ajaks maksumaksja kulul viletsa elatustaseme ja näitame iga keharakuga, et nad pole siia oodatud.

Eelkõige mõistame nad täielikku üksindusse, mille tagajärjed, nagu oleme juba näinud, on lausa suurepärased. Milleks meile üldse EKRE, tekib küsimus.

Need, kes ei muutu enne vägivaldseks ega satu politsei vaatevälja, lasevad siit jalga nii ruttu kui vähegi võimalik, sest Eesti on neile üks õudne maa. Lugejale teadmiseks, et olen ise araablaste Eestisse vastuvõtmise vastu, sest isegi kui keegi neist peaks siin kõige kiuste kohanema, kinnitab erand reeglit.

Aga mis mind häirib, on üks peegeldus, mida me näeme, kui kohmetunud ja murelik pagulane meile otsa vaatab. See on eestlase peegeldus. Ja siis hakkab järsku kuidagi vastik ja ebamugav.

Olla teatud immigratsioonivoo vastu on üks asi – sellele võivad olla ratsionaalsed põhjendused, muuhulgas soov säästa nii sisserändajaid endid kui põliselanikkonda. Hoopis midagi muud on olla vaenulik ja tõrjuv inimeste suhtes, kes on juba rahvusvaheliste kokkulepete tulemusena kohale jõudnud. Sest siit saab alguse märksa eksistentsiaalsem küsimus: millised üldse oleme meie, eestlased? Kas me oleme külalislahke rahvas, kes toetab siia sattunud hädalisi? Või kamp ksenofoobseid ja kaledaid vennikesi? Me oleme nad üle riigi laiali paisanud ja loodame, et pagulased kohanevad Eesti ühiskonnas, aga kuidas saavad araablased integreeruda, kui neist hoitakse eemale nagu katkust?

Meedias on kestnud juba paar aastat lõputu arutelu selle üle, kas ja keda võtta, sest teoretiseerimise alal on eestlased tugevad. Praktika jätab kohutaval kombel soovida. See, et omavahel kraaklevad mittetulundusühingud on määratud riigi poolt nii mugavalt pagulastega tegelema, ei vabasta igaüht meist kohustusest olla inimlik ja külalislahke. Aga ma loen, et enne ühes pagulasperes juhtunud suurt õnnetust pöördus tolle pere naispool võhivõõra naabri poole ja soovis temaga lihtsalt rääkida. Tal lihtsalt polnud kedagi, kellega kõneleda, aga vestlus naabriga jäigi ära. Loen, et pagulastel on meie riigis keeruline tööd leida, et neil on ärevushäired ja muud tervisehädad, mis tingitud stressist.

Äkki hakkaks inimlikuks? Loodaks vähem riigile ja MTÜdele ning kõnetaks saabunuid? Kui naabermajas või -korteris elab pagulaspere, kutsuks ta külla ja pakuks tassikese teed? Annaks oma telefoninumbri – kui on mingi mure, siis helistagu. Tutvustaks maad ja kombeid. Usun, et suhtlus sedavõrd eksootiliste uusasukatega on rikastav ka eestlasele endale. Lõpuks tekiks ehk ka meeldiv võimalus vastata küsimusele, kes on eestlane.

Seotud lood
08.05.2017 10.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto