/nginx/o/2017/12/05/7380259t1h022f.jpg)
Kes hakkab juhtima IRLi? Postimees palus kandidaatidel Kaia Ival ja Helir-Valdor Seederil oma programmi kirjeldada. Kumb neist saab enda kätte ajalooliselt tugeva, ent viimase kahe aastaga üha pisemaks jäänud toetusega erakonna tüüri, otsustab IRLi suurkogu juba sel laupäeval.
Viimastel nädalatel on meedias osavõtlikult arutletud IRLi tuleviku üle. Peamiselt on seda teinud kõrvalseisjad läbi kõverpeegli. Mitmed politoloogid, sotsioloogid ja ajakirjanikud on omistanud meile olematuid omadusi ja seisukohti, mida me kunagi väljendanud ei ole.
Jätkuvalt mürgitatakse avalikkust arvamusega, justkui oleks alalhoidlikkus ajalooline igand ja vanamoelisuse sünonüüm, rahvuslus aga piiratud maailmatunnetus ja suletus. Kui need kaks ühendada rahvuslik-alalhoidlikuks maailmavaateks, sündivat midagi erakordselt tagurlikku. Kas tõesti?
Tahan auväärt arvustajatele selgitada, et IRL ei võitle mitte ideoloogilise puhtuse, vaid parema Eesti eest. Alalhoidlik maailmavaade toetub tõesti ajaloolisele kogemusele ja eelnevate põlvkondade akumuleerunud tarkusele, kuid ei eita arengut ja muutusi.
Vastupidi, vaba ettevõtlus ja tark ning nutikas ühiskond on konservatiivide lipukiri. Rahvuslus tähendab kultuuri, hariduse, emakeele ja rahvuslike traditsioonide väärtustamist. Kui lisada pereväärtused, ettevõtlikkus ja turvaline keskkond, saamegi rahvuslik-alalhoidliku maailmavaate.
Mõne «arvamusliidri» arvates olevat rahvuslus suisa eelmise sajandi iganenud rukkilillepuru. Rahvuslus ja konservatiivsus aga pole mood, vaid poliitiline suundumus, veendumus, inimeste arusaam maailma asjadest. Need inimesed pole jäänud ajaloo kännu taha kinni ja nende iseloomustamiseks ei sobi «Parim enne» või «Kõlblik kuni». Rahvuslus ja konservatiivsus arenevad koos ühiskonnaga. Väljenditega nagu «avatud rahvuslus» ja «vaba konservatism» veiderdame siis, kui maailmavaade hägustub.
Kõige alus on perekond
IRL kaitseb olulisi väärtusi, et Eesti oleks vaba, meie pered ja jõukus kasvaksid, et oleksime õnnelikud ja eestlus säiliks. IRL on avatud mõttelaadiga erakond. Meie veendumus on, et Eesti julgeoleku tagatis on rahvusvaheline koostöö. Aktiivne liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides on parim garantii Eesti iseseisvusele. Samas peame senisest julgemalt väljendama oma seisukohti ning mõjutama oma rahvuslikest huvidest lähtudes nende organisatsioonide tegevust. Ainuüksi eeskujulikust liikmekohuste täitmisest ei piisa. Kui suudame oma poliitikat ellu viia, siis kaob ka vajadus äärmuslikeks küsimusteks, nagu olla või mitte olla nende organisatsioonide liige.
Tugeva riigi alus on tugev pere. Toimiv perepoliitika on kõiki valdkondi haarav, iga seadus ja oluline riiklik otsus peab lähtume meie demograafilisest olukorrast ning seadma eesmärgiks lastega perede heaolu parandamise. Perepoliitika kujundamisel on IRL olnud ja on jätkuvalt vedur. Meie algatusel loodi elatisabi fond. Suvel jõustub igakuuline 300-eurone peretoetus kolme ja enama lapsega peredele. Pereväärtused ei ole ainult seadused ja raha. Pereväärtused on filosoofia, mille osaks on armastus ja soov, et Eesti poisist kasvaks Eesti mees ja Eesti tüdrukust Eesti naine.
Paremerakonnana on meile oluline majanduse areng ja rahvusliku kapitali kasv. Rahvuslik kapital kõige laiemas mõttes on ettevõtlik ja haritud tööjõud, Eestis lisaväärtust loovad ja siin makse maksvad ettevõtjad ning omanikud, kes vastutustundlikult majandavad Eesti maid ja metsi. Sellise arengu eeldus on lihtne, bürokraatiavaba ja tänapäevaseid e-lahendusi pakkuv keskkond, mis soodustaks uute ideede ja algatuste sündi ning innovatsiooni.
Ainus riik maailmas, mis ajab eesti asja
Eesti on ainus riik maailmas, mille eesmärk on eesti keele ja kultuuri, eestikeelse hariduse ja teaduse arendamine. Iga laps meie väikeses riigis väärib tähelepanu ning oma annete väljaarendamiseks võimalusi. Selleks on vajalik paindlik ning valikuvabadustega mitmekesine haridussüsteem. Just IRLi ettepanekul ning jõulisel osalusel lõi Eesti õigusliku keskkonna, mis võimaldab haridussüsteemi arendamiseks lisaks riiklikele võimalustele ka erainitsiatiivi ja erakapitali kaasamist. Eestikeelse hariduse, keele- ja kodakondsuspoliitika aluste hoidmine jääb meie südameasjaks ka tulevikus.
Väikeriigi iseolemise vältimatu osa on riigikaitse ja turvalisus. Koostöö liitlastega, kohustusliku ajateenistuse säilitamise eest seismine ning Kaitseliidu ja elanikkonna kaitsetahte tugevdamine on olnud IRLi programmilised eesmärgid ka siis, kui elu näis turvalisem. Täna võime tõdeda, et IRLi meelekindlus ja järjepidevus olid põhjendatud. Riigikaitse eesmärgid on aegumatud.
Riik on tasakaalus ja inimesed õnnelikud siis, kui elu ulatub igasse Eestimaa nurka. Terve riik peab elama. Maaelu, põllumajandus ja eestimaine toit ei ole tagasipöördumine agraarühiskonda. Nüüdisaegne tehnoloogia koos tasakaaluka talupojatarkusega on Eesti rikkus. Aruka regionaalpoliitikaga on võimalik tasakaalustada viimastel aastakümnetel toimunud demograafilisi, sotsiaalmajanduslikke ja struktuurseid muutusi maal.
Piirkondlike erisuste arvestamine ja nüüdisaegse taristu arendamine loob eelduse maaettevõtluse, kaugtöökohtade ja hajaasustuse arenguks. IRL toetab tugevaid omavalitsusi, suurema vastutuse ja iseseisva tulubaasiga, kes on võimelised keskvõimu paremini tasakaalustama.
Praegune haldusreform on poolik lahendus, mis ei võimalda neid eesmärke piisavalt hästi ellu viia. Mitmed kunstlikud omavalitsused ja segadus riigi regionaalhalduses on tänase reformi tagajärg. Seepärast tuleb pärast haldusreformi lõppu alustada vigade parandusega.
Väärtused esile, organisatsioon korda
Kõiki eespool loetletud eesmärke on võimalik edukalt ellu viia targa poliitika ja hästi toimiva erakonnaga. Meil on arenguruumi. Me ei ole suutnud arusaadavalt ja veenvalt selgitada oma taotlusi ja saavutusi Eesti poliitikas. Kui taastame oma maailmavaate, siis saame sellega hakkama.
Ebamäärased sõnumid, heitlikud valimiskampaaniad, soov laiendada oma valijaskonda liberaalsete valijate arvel, unustades oma põhivalijad ja põhiväärtuste esiletoomise ning erakonnasiseste erimeelsuste lahendamine meedia vahendusel on kaasa toonud usalduse vähenemise. Mõned põhjendamatud kompromissid on hägustanud ka meie maailmavaatelist kuvandit. Abikaasade tulude ühise deklareerimise kärpimine ja peotäie uute maksude kehtestamine pole paremkonservatiivse erakonna poliitika. Abikaasade ühisdeklareerimine tuleb taastada ja maksupoliitilisi liialdusi tuleb tulevikus vältida.
Siiski, IRL ei põe surmatõbe, nagu mõned meie konkurendid salamisi loodavad. Peame korrastama oma mõtted, juhtimise ja tegevuse. Erakonna juhtide suhtlemine liikmetega peab muutuma sisulisemaks, info peab liikuma. Kui seda suudame, suudame Eesti poliitikas väärikalt kaasa rääkida, viia eesmärgid ellu, luua Eesti paremaks.
