Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: vasakule vaat!

2 min lugemist
Jüri Ratase valitsus ametisse astumisel. FOTO: Mihkel Maripuu

Asju tuleb nimetada nende õigete nimedega. Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud avaliku arvamuse uuring näitab, et mullu 23. novembril ametisse astunud valitsus liigub oma seniste otsustega, eeskätt maksumuudatuste ja investeeringukavadega, kolmandiku vastanute hinnangul vasakkursil, kuigi koalitsioonierakonnad (SDE välja arvatud), seda nii selgelt välja ei ütle või ütelda ei taha.

Üleriigilise väljaandena peab Postimees oma ülesandeks kajastada ja analüüsida ühiskonda, teha seda igast küljest ning tasakaalustatult. Näiteks tähendab see, et anname sõna nii koalitsioonile kui opositsioonile, riigikogus esindatud erakondadele ja parlamendivälistele ühendustele. Üks meetod, mida kasutame, on ka avaliku arvamuse uuringud, kus meie partneriks on just sellele tööle pühendunud ettevõtted.

Hiljutine uuring telliti lihtsa ja selge eesmärgiga: mõõta seda, kas ja kuivõrd tajuvad inimesed suunamuutust valitsuse poliitikas. Sotsiaalteadlane Juhan Kivirähk nimetab tänases lehes vasakpoolsuse märke ootuspäraseks ainuüksi seepärast, et valitsust juhib Reformierakonna asemel Keskerakond, kuid see pole kindlasti nii ühene.

Praeguses valitsuskoalitsioonis esindavad sotsid vasak- ja IRL parempoolset ilmavaadet. Peaministripartei Keskerakond peab ise end tsentristlikuks, just selle rõhutusega algab näiteks erakonna fraktsiooni enesetutvustus riigikogu veebilehel, ehkki erakonna poliitika (ja paljude keskerakondlaste poliitiline retoorika) viitab selgelt vasakpoolsusele.

Niisiis on kolmikrakendi puhul tähtis mõista, kuidas tajuvad inimesed selle liikumise suunda. Võimuliitu kuulujad tahavad meile loomulikult näidata valitsust laiapõhjalisena, sellisena, kus iga partneri häält võrdselt kuulatakse, kuid uuringu tulemused kinnitavad, et avalikkus tajub siiski tuntavat nihet vasakule.

Selle üle, kas laias laastus kolmandiku vastanute niisugune tunnetus on palju või vähe, võib loomulikult vaielda. Kuid arvestades, et valitsus on võimul olnud napilt pool aastat, on seniste otsuste põhjal välja joonistuv hinnang üsna kindlalt nähtav. Postimehe uuring näitab, et Reformierakonna valija tajub valitsuse poliitikas vasakpööret päris selgelt (66,3 protsenti), kuid kahtlemata ka IRLi valija. Seda näitas kõige kujukamalt asjaolu, et erakonna toetus kukkus aprillis alla viieprotsendise valimiskünnise ning uue esimehe valimisega seisavad ees turbulentsed ajad.

Paljud politoloogid on möönnud, et parem-vasakskaalat nüüdisaja poliitilises analüüsis enam kasutada ei saa. See võib nii olla, kuid suur osa avalikkusest oskab erakondi määratleda just klassikalisel alusel, vastasel juhul oleks «ei oska öelda» vastanute osakaal suurem kui praegune 30,3 protsenti (kõrgharidusega vastanuist ainult 20,5 protsenti).

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto