Sisukord
Arvamus
Postimees
10.05.2017
Eesti Juba teine firma nõuab Tallinnalt prügiveo hinna tõusu Mälumäng Tamkivi: ilma e-riigita oleksime suvaline Ida-Euroopa riik Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tarkvarafirma sattus PERHi juhtide kohtuprotsessi käigus kriminaaluurimise alla Tagakülg Kuressaare pedagoogid lustisid keset kevadet lumel Riik asub toetama pagulaste palkamist (13) Elatisabi maksti ligi 2000 inimesele Eesti lühiuudised Võidupüha tähistanud kandsid kokku lillemere Millist eriala tasub praegu õppima minna? Kuhu kadus Eesti kuulsaim poistebänd? (8) Majandus Tamkivi: ilma e-riigita oleksime suvaline Ida-Euroopa riik Noored edu nimel korruptsioonialtimad Millist eriala tasub praegu õppima minna? Välismajanduse lühid Macronoomikal ees keeruline teekond Välismaa Välismaa lühiuudised 9.05.2017 Valgevene noorte uus mood – õppida selgeks oma keel Presidendivalimistel otsustati Korea poolsaare tulevik Radarisüsteem ärritab Hiinat Trumpi hoiatati venelaste šantažeeritava Flynni eest Arvamus Matti Maasikas: kuidas eesistumise eksamil läbi saada? (1) Neeme Korv: kuidas püüda mootorratturit? (1) Juhtkiri: kuidas jõukus majja tuua Maarja Vaino: Eesti avalikkus muutub üha lapsemeelsemaks (11) Raimond Kaljulaid: verbaalne vägivald hävitab avalikku debatti Postimees 1991. aastal: Maarjamäe miitingul: Lõssenko demonstreeris võitluskunste Lugeja kiri: palju õnne sünnipäevaks, president Rüütel! (2) Kultuur Bonello: tahtsin teha teravat filmi Pariisist Abielutants teatri rüpes Kõhe film valgustab terrorismi tänapäevases maailmas Sport Kullamäe: ei saa vaadata vaid ühte seeriat! Soome jäähokimeeskonda ähvardab kõigi aegade suurim MM-katastroof Spordi lühiuudised Hinneteleht: vollekoondises mängivad priimused! Põlva ja Kehra alustavad finaali 11:11 viigiseisult Statistika annab Atleticole Reali vastu 5,6-protsendilise šansi Sokkis jooksnud Mukunga turgutas jalgu saialillekreemiga (1) Tallinn Juba teine firma nõuab Tallinnalt prügiveo hinna tõusu Tarbija kodu lühid AK Bonello: tahtsin teha teravat filmi Pariisist Tartu Teadussaates säranud õppur peab edu pandiks kutsekooli Vanemuise teatri kaheteistmiljoniline värskendus lõpeb septembris Tartu teeb Variku kooli päevinäinud võimla maatasa Uus lodjakoda tuleb esialgu kavandatust väiksem Soinaste tänava suurremont sunnib linna lisaraha otsima Kirjandusfestival annab lahkesti ruumi ka muule kultuurile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugeja kiri: palju õnne sünnipäevaks, president Rüütel!

2 min lugemist
Arnold Rüütel FOTO: Liis Treimann

Kui Päts hukutas Eesti Vabariigi, andes 1940 allkirjad kõigile tema nina alla pandud dokumentidele, mis meie riiki lammutasid, siis president Rüütel andis Eesti riigi rahvale tagasi. Meil kõigil on meeles, kuidas Arnold Rüütel seisis väärikalt, sirge seljaga, kuulates Moskvas kommunistliku partei ladviku kärkimist. Tema väärikas pilk ja trotslik vaikimine ütlesid kõik: Eesti ei tagane valitud teelt ja võtab tagasi selle, mis eesti rahvale ajaloolise õigusega kuulub – vabaduse! Päts jutlustas rahvale, kuidas Eestit iga hinna eest kaitstakse, aga kui kaitsmise aeg kätte jõudis, andis hääletult alla. Rüütel ootas kannatlikult ära, mil saab Pätsi eksimused heastada.

Liiga vähe on juttu olnud sellest, kuidas kõik algas. Määrav tähtsus oli 16. novembril 1988 vastu võetud ENSV suveräänsusdeklaratsioonil.

Enne seda kutsuti Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Rüütel Moskvasse, kus 15. novembril tegi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe esimene asetäitja Anatoli Lukjanov Arnold Rüütlile selgeks, et suveräänsusdeklaratsiooni ei tohi mingil juhul vastu võtta ning kui Rüütel peaks seda toetama, siis ootab teda ees pikaks ajaks asumisele saatmine, kuna tegemist on kuriteoga.

Rüütel jäi sirge seljaga kindlaks ega andnud järele. Ta sai aru, et paneb kaalule oma vabaduse, võib-olla elu. Rüütel mõtles tookord: kui asumisele, siis asumisele, kui vangi, siis vangi, kuid nõudmisest «Eesti vabaks!» ei tohi enam loobuda!

Rüütel pole poliitik, kes tormaks särki katki rebides lootusetusesse võitlusesse. Kuid nähes, et vastane on löönud kõhklema, toimis ta kunagiste Vabadussõja sangarite kombel.

President Rüütel on hiljem meelde tuletanud, et Eesti kutsus ka teiste liiduvabariikide juhte üles suveräänsusdeklaratsioone vastu võtma. Kuid kõik vastasid, et see pole reaalne ning poliitiline olukord ei võimalda seda teha.

Läks enam kui pool aastat, kui ka teised liiduvabariigid hakkasid Eesti eeskujul ärkama. Leedulased olid esimesed, kes järgnesid ja võtsid vastu koguni iseseisvusdeklaratsiooni, minnes veel kaugemale kui meie.

Tänastele riigijuhtidele on Rüütel südamele pannud, et kindlasti peab jätkama Balti riikide koostööd. See koostöö sai kõvasti kannatada, kuna meie eelmine president näitas Leedu ja Läti suhtes ülbet ja provokatiivset üleolekut.

Kui demokraatlike väärtuste eest seisavad koos eesti rahvaga ka teised rahvad, siis me jääme püsima, on rõhutanud Arnold Rüütel – Eesti kõigi aegade ausaim ja parim riigijuht.

Heiki Veidebaum,

President Arnold Rüütli kauaaegne isiklik tuttav ja Keskerakonna Tallinna Lasnamäe piirkonna liige ning revisjonikomisjoni liige.

Seotud lood
09.05.2017 11.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto