Sisukord
Kultuur
Postimees
13.05.2017
Eesti Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Mälumäng Nii naljakat Eurovisiooni finaali pole veel nähtud Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Soojem ilm aitab haududa Ratas: kellelgi pole õigust erakonda lõhkuda Piirivalvurite surmaõnnetuse põhjustas vale liigutus (1) Eesti loobus võimalusest uuesti laulda Välismaa Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Google Translate aitab Ameerika sõdureid Poolas Uudisteagentuur tegi natsidega hämara lepingu (3) Teenides nii isa- kui ka kodumaad Euroopa kaitsekulude graafik täielike andmetega Arvamus EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel Postimees 1996. aastal: Eesti politseinik märatsevate serblaste käes Edu on ebainimlik (4) Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Enesekindel jonnipunn Ajast maha jäänud revolutsionäär (21) Partsi munade hoidja (4) Mart Kivastiku veste: artiste meil jätkub, aga kuhu on jäänud lauljad, kirjanikud, kunstnikud, suurmehed poliitikas? (13) Maire Liivamets: olla oma maa eliit. Aga kuidas? (5) Juhtkiri: Euroopa ja maailm ristteel (9) Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Kultuur Nädala plaat. Ootuste survest Nädala plaat. Kuldne album Aja auk. Mürgel käib Sport Kuusmaa: me polnud selliseks kaitseks valmis Intervjuu: Aivar Pohlak valiti UEFA soovitusel FIFAs tähtsasse ametisse Eesti jalgpallikoondist ootab novembris eksootiline võistlusturnee Vaiksel ookeanil Mercedes rebib Ferraril eest Reportaaž: Rapla alustas hästi, Kalev lõpetas paremini AK Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist (1) 100 aastat üksildust Eesti külas Nädala plaat. Ootuste survest Konservatiivne Art Cologne Aja auk. Mürgel käib Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Arter Horoskoop Arvuti elutuppa? Miks ka mitte! «Kuningas Arthur: Mõõga legend» – film neile, kes juba kõike näinud Kuhu minna? Ka Läti saab 100-aastaseks! Evelini saade kohtub «Seksi ja linnaga» Suur intervjuu! Matti Maasikas: Eestil pole luksust lasta ajaloo lõpu jalgrattal jalg sirgu (1) Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista! Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju! Ilona Leib: millal meil oli 36 tundi vaba aega? Kõik emad armastavad kooki Võilill – müstiline ja maalähedane Eurovisioon: pidu iga päev Juba mitmendat korda moest ära Sõiduproov: Land Rover Discovery. Maadeavastaja otsib tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd

1 min lugemist
Kaks kõige väärikamat, Gustav Ernesaks ja Roman Toi, 1990. aasta laulupeo rongkäigul. FOTO: tiit veermäe / riigiarhiivi filmiarhiiv

«Pärast pikemat haiglaperioodi, mis järgnes Jaroslavli pommitamisele (13. IV 1943), elasin stipendiaadina Moskva lähistel. Vahetevahel käisin Moskvas meie esinduses Sobinovski 5. Seal said kirja pandud segakoorilaulud «Mu isamaa on minu arm» (4. III 1944) ja «Puhtad pihud». Leidsin luuletused Rahva Häälest, kus need olid avaldatud Koidula 100. sünniaastapäeva puhul. Alles hiljuti sain teada, et värsse olid ajalehe veergudele valinud Debora Vaarandi ja Anton Vaarandi.»

Nõnda, üksnes sedastavalt kirjutab oma mälestusteraamatus «Laine tõuseb» eestlaste tulevaseks rahvushümniks tõusvast laulust selle autor, 20. sajandi teise poole Eesti lauluisaks kujunenud Gustav Ernesaks. Mälestusteraamatu ilmudes oli aasta 1983, nõukogude aja agoonia, mistõttu tuli laulu sündi ümbritsevate (rahvuslike) tunnete väljendamine vaka all hoida. 

Ernesaksa 100. sünniaastapäevaks 2008 kirjastuse SE&JS üllitatud albumist võime lugeda, et Ernesaks sattus haiglasse 1943. aasta kevadsuvel läbi elatud närvivapustuse tõttu, mis oli viinud ta enesetapukatseni. Pole kahtlust, et «Mu isamaa on minu arm» on kantud eksistentsiaalsest meeleolust. Väärib tähelepanu, et see oli teine kord Koidula luuletusele meloodia kirjutada. 

Esimesel üldlaulupeol 1869 kõlas see Aleksander Kunileidi viisistatult. Koidula/Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm» esiettekanne oli Leningradis 21. juunil 1944 Eesti NSV aastapäeva aktusel. Sealsamas kõlas ka Ernesaksa teine, aga sedapuhku otseselt hümnina mõeldud laul, Johannes Semperi sõnadele loodud «Jää kestma, Kalevite kange rahvas». Ernesaksa rahvushümn lõpetab kõik sõjajärgsed laulupeod, ka siis, kui seda püüti keelata. See on jäänud ülevaks lõpulooks siiani.    

Seotud lood
12.05.2017 15.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto