Sisukord
Arvamus
Postimees
13.05.2017
Eesti Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Mälumäng Nii naljakat Eurovisiooni finaali pole veel nähtud Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Soojem ilm aitab haududa Ratas: kellelgi pole õigust erakonda lõhkuda Piirivalvurite surmaõnnetuse põhjustas vale liigutus (1) Eesti loobus võimalusest uuesti laulda Välismaa Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Google Translate aitab Ameerika sõdureid Poolas Uudisteagentuur tegi natsidega hämara lepingu (3) Teenides nii isa- kui ka kodumaad Euroopa kaitsekulude graafik täielike andmetega Arvamus EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel Postimees 1996. aastal: Eesti politseinik märatsevate serblaste käes Edu on ebainimlik (4) Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Enesekindel jonnipunn Ajast maha jäänud revolutsionäär (21) Partsi munade hoidja (4) Mart Kivastiku veste: artiste meil jätkub, aga kuhu on jäänud lauljad, kirjanikud, kunstnikud, suurmehed poliitikas? (13) Maire Liivamets: olla oma maa eliit. Aga kuidas? (5) Juhtkiri: Euroopa ja maailm ristteel (9) Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Kultuur Nädala plaat. Ootuste survest Nädala plaat. Kuldne album Aja auk. Mürgel käib Sport Kuusmaa: me polnud selliseks kaitseks valmis Intervjuu: Aivar Pohlak valiti UEFA soovitusel FIFAs tähtsasse ametisse Eesti jalgpallikoondist ootab novembris eksootiline võistlusturnee Vaiksel ookeanil Mercedes rebib Ferraril eest Reportaaž: Rapla alustas hästi, Kalev lõpetas paremini AK Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist (1) 100 aastat üksildust Eesti külas Nädala plaat. Ootuste survest Konservatiivne Art Cologne Aja auk. Mürgel käib Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Arter «Kuningas Arthur: Mõõga legend» – film neile, kes juba kõike näinud Kuhu minna? Ka Läti saab 100-aastaseks! Evelini saade kohtub «Seksi ja linnaga» Suur intervjuu! Matti Maasikas: Eestil pole luksust lasta ajaloo lõpu jalgrattal jalg sirgu (1) Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista! Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju! Ilona Leib: millal meil oli 36 tundi vaba aega? Kõik emad armastavad kooki Võilill – müstiline ja maalähedane Eurovisioon: pidu iga päev Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel

2 min lugemist
Sven-Erik Soosaar FOTO: Eesti Keele Instituut

Eesti keelel on mitmeid sugulaskeeli, millest tuntumad on küllap eesti keelest tunduvalt suurema kõnelejate arvuga soome ja ungari keel. Lisaks neile on eesti keelel ka paarkümmend väiksemat sugulast, mille kõnelejaid on tunduvalt vähem ja mitmed neist on lausa väljasuremise äärel. Paraku on ohustatud ka need sugulaskeeled, mille kõnelejaid on mitusada tuhat.

Üks neist on mari keel, mida räägitakse peamiselt Volga ääres asuvas Mari-Eli Vabariigis ehk Marimaal, aga palju marisid elab ka Baškortostanis, Kirovi oblastis, Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja mujal Venemaal.

Eesti sõnadega sarnaselt kõlavaid ühise päritoluga sõnu on mari keeles mitukümmend, nt jol, kol, lum, tul, tol! (jalg, kala, lumi, tuli, tule!). Ik, kok, kum, nõl, vič – ka niidumari arvsõnad kõlavad eestlasele üsna tuttavlikult! Kuu aja eest valminud eesti-mari veebisõnaraamat aadressil www.eki.ee/dict/mari/ annab kõigile eestlastele võimaluse lähemalt tutvuda ühe kauge sugulasrahva keelega ja on abiks ka eesti keelt õppivatele maridele. Ligi 10 000 sõnaartiklit sisaldavad ka näitelauseid ja hulgaliselt teaduse ja tehnika termineid.

Kaugete keelesugulastega on meil palju sarnast – nii nagu Eestis on ajalooliselt olnud kaks kirjakeelt: Tallinna ja Tartu keel, tänapäeval eesti kirjakeel ja võro kirjakeel, on ka maridel kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari. Lõuna pool kõneldav mäemari keel on väiksema kõnelejate arvuga nagu ka võro keel võrreldes eesti keelega.

Ja nagu õigetele soome-ugri keeltele kohane, on neis kasutusel täpitähed, kuigi mari keel kasutab vene tähestikku. Kui niidumari keeles on vaid ü (ӱ) ja ö (näiteks шӱдӧ – sada), siis mäemari kirjakeeles on ka ä ja nn «täppidega õ» (nt пӹтӹмӓш – lõpp). See on jällegi huvitav paralleel võru kirjakeelega, kus on samuti kaks õ-häälikut, mida kirjas märgitakse õ ja y-ga, nt jõgi – jyy (jõgi – jõe).

Omakeelset kooliharidust saab vaid väike osa maridest ja sedagi ainult algklassides. Marikeelseid telesaateid on paar tundi päevas ja marikeelsete raadiosaadete levik on piiratud, ka raamatuid ilmub vähe. Mari keele oskus noorema põlvkonna seas väheneb kiiresti. Indiviidile on iga keele oskus aken tervesse omaette maailma, aga inimkonnale on iga keele kadumine korvamatu kaotus. Väikeste keelte kõnelejatel on vaja rohkem eneseusku – esivanemate keelel on alati hindamatu väärtus ja on lühinägelik lastega oma emakeelt mitte rääkida. Vanavanemate keele mitteoskamine võib tekitada nooruki- ja täiskasvanueas tunde, et neid on millestki olulisest ilma jäetud, ja täiskasvanuna keele õppimine on palju vaevarikkam kui lapsena. Seega rääkigem oma lastega emakeeles, aga julgustagem neid ka võõrkeeli õppima – kasvõi mari keelt.

Seotud lood
12.05.2017 15.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto