Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.05.2017
Eesti Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Mälumäng Nii naljakat Eurovisiooni finaali pole veel nähtud Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Soojem ilm aitab haududa Ratas: kellelgi pole õigust erakonda lõhkuda Piirivalvurite surmaõnnetuse põhjustas vale liigutus (1) Eesti loobus võimalusest uuesti laulda Välismaa Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Google Translate aitab Ameerika sõdureid Poolas Uudisteagentuur tegi natsidega hämara lepingu (3) Teenides nii isa- kui ka kodumaad Euroopa kaitsekulude graafik täielike andmetega Arvamus EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel Postimees 1996. aastal: Eesti politseinik märatsevate serblaste käes Edu on ebainimlik (4) Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Enesekindel jonnipunn Ajast maha jäänud revolutsionäär (21) Partsi munade hoidja (4) Mart Kivastiku veste: artiste meil jätkub, aga kuhu on jäänud lauljad, kirjanikud, kunstnikud, suurmehed poliitikas? (13) Maire Liivamets: olla oma maa eliit. Aga kuidas? (5) Juhtkiri: Euroopa ja maailm ristteel (9) Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Kultuur Nädala plaat. Ootuste survest Nädala plaat. Kuldne album Aja auk. Mürgel käib Sport Kuusmaa: me polnud selliseks kaitseks valmis Intervjuu: Aivar Pohlak valiti UEFA soovitusel FIFAs tähtsasse ametisse Eesti jalgpallikoondist ootab novembris eksootiline võistlusturnee Vaiksel ookeanil Mercedes rebib Ferraril eest Reportaaž: Rapla alustas hästi, Kalev lõpetas paremini AK Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist (1) 100 aastat üksildust Eesti külas Nädala plaat. Ootuste survest Konservatiivne Art Cologne Aja auk. Mürgel käib Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Arter Horoskoop Arvuti elutuppa? Miks ka mitte! «Kuningas Arthur: Mõõga legend» – film neile, kes juba kõike näinud Kuhu minna? Ka Läti saab 100-aastaseks! Evelini saade kohtub «Seksi ja linnaga» Suur intervjuu! Matti Maasikas: Eestil pole luksust lasta ajaloo lõpu jalgrattal jalg sirgu (1) Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista! Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju! Ilona Leib: millal meil oli 36 tundi vaba aega? Kõik emad armastavad kooki Võilill – müstiline ja maalähedane Eurovisioon: pidu iga päev Juba mitmendat korda moest ära Sõiduproov: Land Rover Discovery. Maadeavastaja otsib tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik

2 min lugemist

Märtsis 1990. aastal toimusid Eestis kahed valimised, millega muutus eestimeelsemaks ENSV Ülemnõukogu koosseis ja valitud Eesti Kongressi juhtivorganiks sai Eesti Komitee. Jõudude vahekord avas võimaluse nende koostööks Eesti omariikluse taastamisel. Samal ajal olid Leedu ja Läti omariikluseihaluses jõudnud oma sümboolika taastamiseni.

Äsjavalitud ENSV Ülemnõukogu asus ettevalmistama seaduseelnõu «Eesti sümboolikast» ja  8. mail 1990 võeti seadus 73 poolthäälega vastu. Seadus nägi ette, et ametlikuks riiginimeks sai Eesti Vabariik senise Eesti NSV aseme,l ning lõpetas riiklike sümbolitena Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamise. Riigivärvideks tunnistati sinimustvalge ja jõustati ka mõned punktid Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadusest.

Sündmused selle järel hakkasid kiiresti arenema. Otsuse vastu olnud Interrinne koos impeeriumimeelsetega korraldasid meeleavalduse, mis kasvas üle rünnakuks Toompea lossile. Mässust jagusaamise järel moodustas valitsus juba järgmisel päeval Kodukaitse.

Ülemnõukogu otsusele reageeris ka Eesti Komitee, kes esitas oma seisukoha. Nende meelest oli see samm tehtud liiga vara, sest tõeliselt iseseisvat riiki veel polnud ning  seadus vaid hägustas üldist situatsiooni ja tekitas küsimuse, kas on tegemist veel üleminekuga de facto ja de jure eksisteerivale Eesti Vabariigile.

EK tehtud avalduses küll hinnati ENSV Ülemnõukogu otsust tunnistada nimi «Eesti NSV» ja selle riiklik sümboolika kehtetuks, kuid tõdeti, et see ENSV seadus ei tähenda Eesti riiklikku staatust ja okupatsiooni lõppu. Faktiliselt ei olnud Eesti Vabariiki ju taastatud ning seetõttu ka ei peetud Eesti administratsiooni Eesti Vabariigi Valitsuseks. Seda võis tunnistada vaid üleminekuvalitsusena, kui selle tegevus on suunatud omariikluse taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel.

1990. aasta 25. mai hommikul otsustati Toompea lossil nimesilte vahetada. Kell 11 asuski kiviraidur eemaldama lossi sammastelt nimetahvleid «Eesti Nõukogu Sotsialistiku Vabariigi Ministrite Nõukogu». Kõigepealt raiuti seinalt venekeelne nimetahvel, millele olid nobenäpud juba varem kleepinud Eesti vapi ja sinimustvalge lipu kujutisega kleepsud ning võõbanud värviga üle selle tekstiosa «Sovetskoi Sotsialistitsheskoi».

Neid, kes oma käega tahvlit eemaldada soovisid, jätkus ja nii käisid peitel ja haamer käest kätte. Seejärel eemaldati ka eestikeelne nimetahvel ning kiviraidur Arvi Düna paigaldas kohale uue tahvli, millelt võis lugeda «Eesti Vabariigi Valitsus». Korra üle platsil valvas Kodukaitse. Oli neidki, kes võtsid mälestuseks kaasa tükikese lossiseinast, mis koos plaadiga maha pudenes.

Seotud lood
12.05.2017 15.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto